Läinud aastal paigaldasid Gazneti töömehed tema sõnul gaasiseadme 150 autole, tänavuseks arvuks prognoosib ta 200−250.

“Praegu on meil töökojas 1,2-liitrine Toyota Yaris, omanikul sai bensiini ostmisest mõõt täis,” teatab Relvik.

Kui teed pikemaid otsi

Pooled klientidest on siiski võimsamat laadi autode omanikud. Ning rohkem tasub see ära nendele, kes läbivad korraga pikemaid otsi.

Põhjus on lihtne: mootor käivitub bensiini- või diislikütusega ja gaasiseade lülitub automaatselt sisse 35 kraadi juures.

“Tasuvusaeg on 20 000−25 000 kilomeetri juures, ja kui sõita väga lühikesi otsi või 5000 kilomeetrit aastas, ei ole suurt mõtet sellesse investeerida,” hindab Relvik.

Näiteks tasub seadme paigaldamine automaatkäigukastiga neljasilindrilisele Suzuki Vitarale, mis võtab 100 km kohta 12 liitrit bensiini ja sõidab läbi 15 000 km aastas, ära poolteise aastaga. Seade koos paigaldamisega maksab 1050 eurot.

Kokkuhoidu on lihtne arvestada. “Gaasi kulub 20 protsenti rohkem kui bensiini, aga selle liiter maksab 77 senti,” selgitab Relvik.

Võit kuludelt võiks olla 1/3. “Hinna ekvivalent tuleb selline, nagu maksaks bensiin 90 senti liiter, mis tähendab, et 40 senti on iga liitri pealt kokkuhoidu.”

Seadme saab panna kõikidele levinumatele autodele, mis Eesti teedel sõidavad. See valitakse sõltuvalt auto vanusest ja silindrite arvust, hind tuleb 400st enam kui 1000 euroni.

Üldiselt on nii, et mida rohkem silindreid, seda kallim seade. “Kui auto on vana, saab panna ka uuema seadme, et see hiljem uuele autole ümber paigutada,” selgitab Relvik. “Seade võib maksta ju pea poole auto hinnast.”

Levinumad on vedelgaasiseadmed, mida saab paigaldada kõikidele autodele.

Gaasiseadmed jagunevad nn põlvkondadeks, mis sõltuvad ajajärgust, mil vastav seade välja töötati. Nii sobivad kuni teise põlvkonna gaasiseadmed 1990. aastate keskpaiga ja vanematele autodele, tänapäeva autodele lähevad peamiselt neljanda põlvkonna seadmed.

Üldiselt sobivad esimese põlvkonna seadmed karburaatormootoritele, kolmanda põlvkonna seadmeid enam ei toodeta, teise ja neljanda põlvkonna seadmed sobivad sissepritse-süsteemiga mootoritele.

Plahvatus on välistatud

Relviku sõnul on gaasiseadme paigaldamise järjekord nädal, tööks kulub sõltuvalt autost ja kliendi soovidest kaks-kolm päeva. “Kliendid on muutunud seadmete osas teadlikumaks,” nendib ta.

Ta lükkab ümber müüte, mille järgi muudab gaas auto uimasemaks, aga ka plahvatusohtlikuks. “Uimasemaks ei muutu, kui kõik õigesti seadistatud, võimsuskadu on lubatud 1−3 protsenti, aga tulemused näitavad, et võimsust on juurdegi tulnud,” selgitab ta.

Õige gaasipaak ei saa ka mingil juhul plahvatada, isegi kui selle alla lõke teha – kui kuumus või rõhk tõuseb üle normi, tuleb gaas automaatselt välja.

Gaaskütusele üleminek muudab auto juures vähe, siiski tuleb taotleda ARKist auto ümberehituse luba. Ka ähvardab oht, et automüüja loobub uue auto puhul garantiist. See on ka põhjus, miks on seadmeid paigaldatud kõige rohkem 3−5aastastele autodele.

Relviku sõnul hakkab aga müüjate suhtumine muutuma: “Kui minna uut autot ostma ja öelda, et on soov kindlasti gaasiseade peale panna ja garantii jätta, oleme kokkuleppele saanud ja võtame ise vastutuse selle osa eest, mille gaas võib ära rikkuda.”

Eestis on üle 600 000 sõiduauto ja ligi 2000 neist sõidab gaasiga.



KOMMENTAAR

Arno Sillat

Eesti automüügiettevõtete liidu tegevjuht

Gaasiseadme vastu pole automüüjatel ja -teenindajatel midagi. Paraku ei ole gaas praegu bensiinile ja diislile tõsiseltvõetav alternatiiv, sest see pole tehnoloogiliselt uus.

Paljudel autotootjatel on valikus ka gaasiseadmetega autod. Nii et kes uue auto ostab, saab seadme kohe tehasest peale tellida.

Tehastest on tellitud ennekõike tarbesõidukitele, väikekaubikutele, sõiduautodele seni mõned üksikud.

Kuna gaasitanklaid pole piisavalt, võib olla, et tankimiseks tuleb sõita lisamaad.

Uute seadmete puhul tuleb teada, et kui auto tehnoloogiat muudetakse, kaob tehasegarantii. Siinsed automüüjad teeksid garantiitööd hea meelega, aga kui tehas küsib detaili ekspertiisi ja selgub, et muudatusi on tehtud tehase loata, peab esindaja tegema tasuta tööd.

Vanemate autode puhul on gaasiseadme müüjal mõistlik autofirmaga kokku leppida, et nad teeksid ka gaasiseadme hooldust.



AUTOGAASI MÜÜDID

- Auto haiseb

Nõukogude ajast on paljudel meeles haisvad gaasiautod, mis vajasid erilist hoolt ja tikutulega ligi ei julgenud keegi minna. Nüüdseks on seadmed ja mootorid palju arenenud ning mingit lõhna ei ole. Kui siiski tunnete seda, tuleks pöörduda hooldusesse.

- Võimsus kaob

Tihti arvatakse, et gaasiga sõites on kiirendus väiksem. Tegelikkuses pole võimsuskao paari protsenti tunda ja see oleneb ka seadmetest.

- Auto on ohtlik

Testid ja arvutused on näidanud, et gaasipaak on palju turvalisem kui bensiinipaak, kuna on varustatud ülesurve- ja kiirsulgeklappidega ning valmistatud tugevast terasest.

- Bensiiniga on lõpp

Levinud on arvamus, et bensiiniga enam gaasiseadme paigaldamise järel sõita ei saagi. Tegelikkuses on gaasiseade tavaline lisaseade nagu konditsioneergi. Pealegi käivitub auto alati bensiini pealt ja mootori soojenedes lülitub automaatselt ümber gaasile.

- Tanklaid on vähe

Hetkel kuulub Ecom 102 tanklaketti neli tanklat ja üle Eesti on kokku u 15 tankimispunkti.

- Tankida on keeruline

Auto paagi täitmine toimub rõhu all ning see on ka ainuke erinevus võrreldes bensiiniga. Püstoli ühendamine tankimisavaga on lihtne ning sellega saab hakkama ka õrnema soo esindaja.

Allikas: www.reolagaas.ee