Foto: Kenno Soo

Elroni müügi- ja arendusjuhi Ronnie Kongo sõnul on neil erinevate väljumiste sõitjate arv teada ning hind sõltub nendest andmetest. „Seejuures etteostmise ajast sõltuvaid hindu me kasutada ei plaani, seega ei hakka olema olukorda, kus eelmüügist võiks mõni sõitja saada pileti soodsamalt kui teine,” lisas ta. Nii on ekspressrongiga odavam sõita nädala sees, kuid hind on kallim eelkõige reede ja pühapäeva pärastlõunal.

Nõudlusest sõltuvad hinnad tagavad Kongo sõnul mugavamad sõiduvõimalused, sest tipptunni väljumistel pole alati võimalik istekohta leida, kuid madalam piletihind võib reisijaid meelitada valima vähem populaarsemat rongi ning seeläbi jääb kõrge täituvusega rongides sõitjaid vähemaks. „Siiski tuleb mõista, et väga kõrge nõudluse puhul võib endiselt juhtuda, et kõigile sõitjaile alati istekohti ei jätku,” sõnas Kongo. Seega võib tekkida olukord, kus pileti eest tuleb senise 12 euro asemel maksta poolteist eurot rohkem, kuid reisija jääb isekohast ikka ilma.

Kongo lisas, et sõitude arv on viimasel aastatel oluliselt tõusnud, kuid rongide arv jäänud samaks. Tema sõnul saab isekohtade vähesuse probleemi lahendada üksnes uute rongide ostmiseks ning seda Elron ka teha plaanib.

Lisaks ekspressrongidele tõusevad ka teiste Elroni liinide piletihinnad. Keskmiselt jääb hinnatõus 5% ümber ehk tõus on 10–30 senti. Iga päev pealinna tööle sõitvatele reisijatele tähendab see olenevalt tsoonist nelja- või kaheksaeurost hinnatõusu kuus.

Reisijad rongisõidust loobuda ei kavatse

Küsisime Maalehe lugejatelt, kuidas hinnatõus nende käitumist mõjutab. Lõunaks oli küsitlusele vastanud 243 inimest, kellest pooled jätkavad enda sõnul rongiga sõitmist. 18% vastas, et hakkab sõitma bussiga ja 8% eelistab nüüd autosõitu. Muu transpordiviisi (jalgratas, tramm, troll jne) poolt vastas 4%. Ülejäänud vastajad rongiga ei sõida.

Kongo sõnul on nad arvestanud, et hinnatõusu tõttu võivad nad reisijaid kaotada, kuid tema sõnul on plaanitav hinnatõus mõõdukas, kuna see jääb samasse suurusjärku üldise inflatsiooniga. Ta ütles, et nii kahe aasta tagune kui ka praegune hinnatõus on suuresti seotud raudtee kasutustasude tõusuga. Ta tõi näitena, et mullu tuli taristu kasutamise eest maksta senisest üle 70% enam, mis tähendas 8 miljoni euro suurust lisakulu.