Hallistes tähistati riigivanem Friedrich Karl Akeli 140. sünniaastapäeva
Lisaks peeti Halliste koolimajas ka kõnekoosolek ning korraldati koostöös Eesti Postiga postmargiseeria „Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018“ raames Akelile pühendatud postmargi esitlus.
Kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja, peaministri nõunik Toomas Kiho ütles mälestuskivi avamisel, et Akeli teened ei piirdu ainult riigivanema ameti pidamisega 1924. aastal, kui ametiaja sisse jäi ka detsembrimässu võitmine, vaid on palju laialdasemad, eeskätt diplomaatias. „Selle mälestuskiviga Nosi karjamõisa asukohas on ring saanud teatud mõttes täis — võime öelda, et nüüdseks on väärikal viisil tähistamist leidnud kõikide kuni aastani 1992 Eesti riigipea ametit pidanud meeste sünnikohad.”
„Riigivanem Friedrich Karl Akel kuulub vähemtuntumate ja ka vähemuuritud riigivanemate hulka,“ ütles juba mõnda aega Akeli kohta materjale kogunud ajaloolane Küllo Arjakas kõnekoosolekul. „Tema üldine elukäik ja tähtsamad tööd-tegemised on mõistagi teada, ent tema tegevuse ja tähenduse mõtestamine seisab veel ees,“ lisas Arjakas.
Halliste koolimajas on avatud ka Friedrich Karl Akeli 140. sünniaastapäevale pühendatud näitus, mille Riigikantselei tellimusel koostas Tiit Noormets Riigiarhiivist ning kujundas Einike Soosaar. Näitusega saab tutvuda ka Riigikantselei kodulehel.
Friedrich Karl Akel sündis 1871. aastal Kaubi karjamõisa omaniku pojana, praeguses Halliste vallas Viljandimaal. Ta õppis 1892–1897 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, täiendas end seejärel Riias, Varssavis, Berliinis jm. Alates 1902. aastast töötas silmaarstina Tallinnas, kus avas 1912. aastal oma erasilmakliiniku.
1924. aastal, seal hulgas ka 1. detsembri mässu ajal oli Akel Eesti Vabariigi riigivanem (valitsuse juht). Kolm korda oli ta erinevates valitsustes välisminister (1923–1924, 1926–1927, 1936–1938) ning kuulus Riigikogu (1926–1928, 1938–1940) ja Rahvuskogu (1936–1937) koosseisu. Akel oli pikalt välisteenistuses, esindades Eestit saadikuna Soomes (1922–1923), Rootsis, Norras ja Taanis (1928–1934) ning Saksamaal ja Hollandis (1934–1936).
Friedrich Karl Akel oli väga aktiivne ka ühiskondlikult. Juba 1892. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi, 1907. aastal aga oli üks korporatsiooni Fraternitas Estica asutajaid ja vilistlane. Samal aastal valiti Akel spordiseltsi Kalev etteotsa, 1924. aastal juba Eesti Olümpiakomitee esimeheks ja 1927–1932 oli ta Eesti esindaja Rahvusvahelises Olümpiakomitees.
Akel oli ka Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige, teatriosaühingu Estonia ja Tallinna Eesti Seltsi Estonia juhatuse esimees ning Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse, hilisema Krediitpanga nõukogu liige ja esimees. Samuti kuulus ta Tallinna linna volikogusse.
Nõukogude okupatsioon hävitas nii Akeli töö kui ka tema enda ja tema perekonna. Friedrich Karl Akel hukati 3. juulil 1941 Tallinnas. Tema abikaasa Adele ja tütar Asta küüditati, poeg Friedrich arreteeriti, tütred Vilma ja Lia pidid elama paguluses.
