Foto: Sven Arbet

2.-8. novembril toimus toidu- ja joogisektori ettevõtetele kontaktreis Hiinasse, mille korraldas Maaeluministeerium koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga.

Kontaktüritustel osalemine pakkus ettevõtetele võimalusi laiendada äripartnerite võrgustikku, õppida tundma sealset ettevõtluskeskkonda ja saada vajalikke teadmisi Hiina turule sisenemise viisidest.

Kontaktreisi raames toimusid Hiina ja Eesti ettevõtete vahel individuaalsed kohtumised Pekingis ja Shanghais, külastati rahvusvahelist messi China International Import Expo (CIIE) 2019 ning osaleti maaeluministri ja suursaadiku vastuvõtul Eesti ettevõtetele ja nende partneritele.

Hiina turust ja Eesti toidu- ja joogisektori ekspordist Hiina kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo peaspetsialist Eve Paju Maablogis.

Hiina turg on Eesti toidu- ja joogisektori ettevõtetele olnud ahvatlev sihtturg juba pikemat aega. Turu avamisel on järjekindlat ja tulemuslikku tööd teinud nii Maaeluministeerium kui ka Veterinaar- ja Toiduamet.

Tänu edukalt kulgenud turu avamise protsessile on Eesti ettevõtetel loomsetest toodetest võimalik Hiina turule eksportida kilu, räime, lesta, krevette, lehmapiimast valmistatud tooteid ning mett. Viimase hea uudisena avanes turg ka lõhele, vikerforellile ning nendest valmistatud toodetele. Lähiaastatel loodetakse saada ekspordiluba linnu- ning veiselihale, kitsepiimatoodetele ja tursale.

Edukalt tegutsevad ettevõtjad on Hiina turu avanemisel tekkinud võimalused juba kiirelt ära kasutanud. Märkimisväärselt on hoogustunud piimatoodete eksport kahel viimasel aastal. Alates turu avamisest 2016. aastal on Hiinasse eksporditud üle 1600 tonni vadakupulbrit (7,5 mln €) ning 20 tonni juustu (27 000 €).

Alates 2018. aastast ongi vadakupulber tõusnud peamiseks ekspordiartikliks Hiinasse. Tänu suurenevale vadakupulbri ekspordile asub Hiina Eesti päritolu piimatoodete sihtriikide järjestuses 7. kohal (arvutatud väärtuse alusel). Euroopa Liidu väliste riikide arvestuses asub Hiina nüüd esikohal.

Euroopa Komisjon prognoosib pikemas vaates pulbrite ja juustu ekspordimahu kasvu, seega võib Hiina turg osutuda piimatööstusele suurepäraseks ärivõimaluseks lisandväärtusega toodete müügi järjepideval kasvatamisel.

Foto: Maablogi

Eesti ekspordil Hiinasse on suur osa kalasektoril. Külmutatud krevetid on aastaid olnud üks peamine kaubaartikkel. 2019. aasta esimese 8 kuu jooksul eksporditi 135 tonni krevette (505 000 €), mis näitab eelmise aasta sama perioodiga võrreldes küll langust. Lestaliste eksport on tõusuteel ja viimaste andmete põhjal kalatoodetest enim viidud kaup (295 tonni; 1,5 mln €).

Eesti kilu ja räime saab Hiinasse eksportida alates 2016. aastast, kui Hiina järelevalveasutusega allkirjastati toiduohutuse protokoll kilu ja räime ning nendest valmistatud toodete lubamiseks sealsele turule. Statistikaameti andmetel on turu avamisest saati sel suunal veetud 368 tonni räime (186 000 €) ja 26 tonni kilu (20 000 €).

Joogisektor on samuti Hiina suunal kanda kinnitanud – Hiina turule on müüdud nii linnaseõlut, viina, siidrit, kääritatud jooke kui ka naturaalset vett. Tagasihoidlikus väärtuses viiakse Hiinasse veel Eesti päritolu šokolaadi ja pärmi.

2019. aastal on Hiinasse eksporditud mitu partiid naturaalset mett, kokku üle 2 tonni. Kuigi paljudes kaubagruppides on mahud veel väikesed, siis Aasia turu üüratu potentsiaal on toidusektori ettevõtetele võimaluseks saavutada suurt edu.

2019. aasta esimese 8 kuu seisuga on Hiina sihtturgude arvestuses Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 17. kohal, Euroopa Liidu väliste riikide arvestuses 7. kohal. Kaupu on sel suunal viidud kuue miljoni euro väärtuses, mis võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal näitab kasvu 28%.

Foto: Maablogi