„Kuulsin koera väga-väga imeliku häälega häälitsemas, nagu appikarje või hädakisa,” jutustas Nappir „Kargasin püsti ja ei saanud päris täpselt aru, mis toimub. Läksin teda tuppa laskma. Midagi peab olema valesti, et ta sellist häält tegi. Koer tuli kohe lipsti ukse vahelt tuppa ja see, kes ukse taga oli, ründas mind näkku. Ta tahtis ilmselt hüpata mu koera järgi, aga mina jäin sinna vahele.”

Nappir rääkis, et tõmbas pea ukse vahelt ära ja sulges ukse. „Loomulikult ei saanud kohe aru, et tegu on hundiga,” ütles ta. „Ei saanud üldse aru, mis seal toimus. See oli kohene šokk. Kõik kohad olid verd täis ja läksin end kasima.”

Pärast rünnakut plaasterdas Nappir end ning tuttav viis ta Hiiumaa haiglasse, kus talle anti rahusteid. Nappir rääkis, et oimukohast põsesarnani on tal 5,5 sentimeetrine haav, lisaks õmmeldi teda kulmu ja silmalau pealt.

Nappiri sõnul ei jõudnud Bruno talle appi tulla, sest oli segaduses ja värises. Ta lisas, et tegu on väga ara koeraga, kes kardab kõike ja kõiki. Bruno pääses olukorrast tervelt ning tal pole ühtegi haava, kuid üksinda koer veel õue minna ei julge.

Suvel hunti küttida...


Tahkuna jahiseltsi esimees Harri Kattel, kes elab Nappirist linnulennult umbes kilomeetri kaugusel, ütles, et tema ei kuulnud öösel midagi, sest magas. Samas tõi ta välja, et tema jahikoerad on viimastel öödel väga pikalt ja kurjalt haukunud. „Vaatad aknast välja, näha pole nagu midagi, aga koerad hauguvad. Ju pidi midagi lähedal liikumas olema,” rääkis ta.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande kohaselt polnud möödunud aastal Hiiumal ühtegi hundi pesakonda, kuid isendeid on siiski siin-seal märgatud. Kattel ei usu, et ründaja oli koer, sest maja ümber on mets ning lähedal asuvatel naabritel sellist suurt koera pole. Ta lisas, et talvel oli sealkandis näha hundijälgi.

Eelmisel aastal ei saanud Hiiumaa ühtegi luba huntide küttimiseks. „Kui see tõesti oli hunt, siis võib-olla antakse kohe luba, aga suvel hunti küttida.... See on nagu heinakuhjast nõela otismine – jälgi pole, sügav rohi, igal pool puud lehtedes. Ei näegi teda. Ega see hunt end ise ka pakkuma ei tule, et laske mind,” ütles Kattel.

Katteli sõnul päästis Nappiri halvimast see, et ohver ei läinud uksest välja. „Kui oleks läinud uksest kaugemale, poleks saanud kohe tuppa tagasi hüpata ja ei tea, millega see siis oleks võinud lõppeda,” rääkis ta.

Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul annavad ründe agressiivsus, koera ründeaegne reaktsioon ja häälitsused ning käitumine peale rünnakut ekspertidele alust arvata, et tegemist oli hundiga. Seda kinnitab nende sõnul ka fakt, et ümbruskonnas puuduvad suured ja hundisarnased koerad täielikult. Ka ründe alla sattunud naisterahva kirjeldus viitab EJS-i hinnangul sellele, et tegemist oli hundiga.