Tallinna lahest leitud savinõud, mille hulgas on huvitavad kerakujulised anumad, mille otstarve on teadmata. Foto: Vello Mäss

Halvast nähtavusest hoolimata suudeti eristada väga lagunenud vrakki, ballastikive, tünnipõhja ja puitkastist välja valgunud savinõusid.

Mereväetuukrite abil õnnestus meremuuseumi töötajatel vrakk kaardistada ja sügistormide kartuses laevajäänuste vahel kaitsetult lebavatest nõudest osa välja tuua.

Eesti Meremuuseumi merearheoloog Vello Mäss ütleb, et eriti huvitav leid oli kogum ümaravormilisi nõusid, selliseid pole siitkandist kunagi varem leitud. “Eesti juhtivad arheoloogid pole midagi sellist näinud, samuti nende Lääne-Euroopa kolleegid,” märkis Mäss.

Nõud on ümarad, meloni või väikese kõrvitsa suurused ja väikeste väljapoole suunatud lehtrikujuliste avadega. Valmistamisaeg jääb XVI sajandi lõppu, mil nendega arvatavasti Põhja-Saksamaalt Tallinna poole teel olnud laev põhja läks.

Juba see on Mässi sõnul hämmastav, et mitte väga sügavast kohast üle käinud ning vrakki loksutanud ja kulutanud tormid olid esemeid säästnud.

Mida arvab saladuslikust leiust arheoloog Erki Russow, kes on kesk- ja uusaegse keraamikaga kokku puutunud rohkem kui kakskümmend aastat, sellest loe homsest Maalehest.