Hoogustuv kiirabireform võib elluäratatavate hulka vähendada

Eesti kiirabi muutub reformimisega õekesksemaks, samas on elustamine õnnestunud arstibrigaadidel seni paremini.

Aastal 2011 püüdis kiirabi Eestis elustada 625 inimest. Õnnestus see paraku vaid igal kolmandal juhul − ellu äratati 221 inimest.

“Elustamise efektiivsus sõltub kahest tingimusest – kiire kohalejõudmine ja brigaadi võimekus,” tunnistab Eesti kiirabireformi juht Üllar Kaljumäe.

Statistika näitab, et kui sündmuskohale saabub arstibrigaad, õnnestub elustamine pea 41% juhtudest, õebrigaad äratab ellu iga kolmanda.

Mõnel pool on lood selles suhtes erakordselt räbalad. Viljandimaa patsiendil on arsti käe all lootus taas ärgata vaid 16% juhtudest, õe puhul aga vaid igal kümnendal. Pärnumaal on arstibrigaadi edukus 25%, õebrigaadil 19%.

Võru-, Valga- ja Põlvamaal, kus praegu tegutseb kaks arstibrigaadi, äratatakse 46%, mis on väga kõva tulemus. Üllatuslikult ei jää palju alla ka sealsed õed, 41%.

Samas tuleb arvestada, et arstid on valves reeglina suuremates keskustes, kus keskmine kohalejõudmise aeg lühem. “Seega, kui soovite arsti- ja õebrigaadi elustamisefektiivsust võrrelda, tuleks võrrelda linnas asuvaid õebrigaade linnas asuvate arstibrigaadidega,” soovitab terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe. “Kui häirekeskusel on valikuvõimalus, saadab ta raskele kutsele suure tõenäosusega arstibrigaadi.”

Paraku statistika terviseameti juhi sõnu ei kinnita – Tallinnas elustatakse arsti saabumisel 44% patsientidest, õe puhul 18%.