Kindlasti leiti siis majast väljas mingi alternatiivne tegevus, mille käigus sai nalja teha. Veel läinud sajandi alguses käisid mõnel pool Eestis sel päeval vastlasandid maskeerituna ringi.

„Lustida saab ka toiduga, vastlakuklite tegu ja söömist lumeta talv ju ei sega,“ ütles Kõiva. Vana komme on hernesuppi ja seajalgu keeta käib samuti asja juurde.

Vanarahva vastlakombestik on tegelikult vägagi rikkalik ja sealt leiab sobivat tegevust igaks ilmaks ja igale vanusele.

Tänapäeval on vastlaliug peamiselt laste lõbu, kuid vanasti oli ülioluline, et just naised ja eriti pereemad liugu laseksid. Et vastlapäev oli naistepüha, olid peaaegu kõik naistetööd (ketramine, kudumine, õmblemine) keelatud. Õhtul pärast liulaskmist läksid naised koos kõrtsi "lina juuri kastma". Vastlapäeva juurde kuulus ka rituaalne juuste kammimine ja lõikamine - siis kasvanud juuksed pikad ja tihedad.

Vastlapäeval käidi ka külas – mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad arvati kasvavat.

Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta. Valgega tuli magama minna, arvates, et muidu ei maga suvisteks kiirete tööde ajaks und täis.

Millised on teie pere vastlakombed? Kas kuklid küpsetate ise või ostate poest?