Äike Põõsaspea neemel Läänemaal Foto: Maire Uusen

Siin, hämaral ja melanhoolsel põhjamaal, vaevavad elanikke muud hädad.

„Eestis sureb liikluses igal aastal 50-100 inimest. Rohkem veel kui liikluses, uppudes ja tulekahjudes kokku, sureb inimesi enesetappude läbi. Aga välkude tõttu ei sure mõnel aastal Eestis ühtegi inimest,” tõi teadlane võrdluse.

Piksetabamus on inimesele vähemtõenäolisem kui peavõit lotoga. Kui see siiski juhtub, pole veel kõik kadunud - välgulöögi saanutest sureb vaid 10 kuni 30 protsenti.

Kogu planeedi peale teeb see muidugi tuhandeid või lausa kümneid tuhandeid surmasid aastas. Täpsed arvud varieeruvad vastavalt allikale.

Juuksed peas püsti

Autoga sõites ei ole välk inimesele ohtlik. Küll on oht särakat sada jalgsi või jalgrattaga liigeldes. Kummikute kandmine siinkohal ei aita.

„Õhk on tugev isolaator, milles välk suudab mitmeid kilomeetreid läbida. Kummikutel või kilel puudub igasugune kaitsev mõju. Samal põhjusel ei suurenda metallobjektid nagu sõrmused või tööriistad välgutabamuse tõenäosust,” rääkis Kamenik.

Kui välk siiski tabab, aitavad kehaga kontaktis olevad metallobjektid kaasa tõsisemate vigastuste tekkele. Seetõttu on parem need äikese ajal käest panna. Samuti tasub eemale hoida puudest, metallmastidest, elektriliinidest ja piksevarrastest. Nende ümber tekkiv eluohtlik sammupinge ulatub 15 ja enama meetri kaugusele.

Kui äikesega väljas olles juuksed peas püsti tõusevad, tuleb viivitamatult liikuda (mitte joostes!) teise kohta. Vähemalt mõnikümmend meetrit.

„See näitab, et välgulöögile eelnevad laengud koonduvad maapinnale,” põhjendas teadlane.

Kõige parem on varjuda siseruumidesse. Kui see võimalik pole, on kõige turvalisem kükitada. Hoia käed ümber põlvede ja pea võimalikult madalal. Toetu päkkadele ning hoia kannad võimalusel maapinnast veidi kõrgemal, külgepidi koos.

Loomadele ohtlikum

Välgutabamustest on surma saanud ka loomi.

„Mälusopist meenub, et Guinessi rekordite raamatus on kirjas, kuidas välk tappis korraga 500 lammast,” tõi Kamenik näite.

Lindudega juhtub sarnaseid asju. Üks ekstreemsematest juhtumitest registreeriti 1932. aastal, kui välk tappis Manitoba provintsis Kanadas viiekümne kahe pealise hanekarja.

Saksa uudistekanal Deutsche Welle vahendas kolm aastat tagasi karmi juhtumit, mil Norras tappis välk korraga sadu põhjapõtru.

Professor Volker Hinrichsen räägib artiklis, et loomade puhul on oht välgulöögist surma saada kõrgem kui inimestel.

"Mida suurem sammuvahe, seda kõrgem pinge kehas tekib," põhjendas professor. Riski suurendab seegi, et loomad käivad neljal jalal (või käpal, kuidas soovite - toim) ning elektrilaeng läbib alati ka südant.