IME väljavaated Euroopa Ühendriikide oludes

1987. aasta sügisel avaldatud isemajandava Eesti ettepanek muutus kiiresti majandusliku iseseisvuse programmiks. Kas IME põhimõtted on rakendatavad ka üha enam integreeruva Euroopa tingimustes?

Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi majanduspoliitika professor Jüri Sepp leiab, et IME ettepanekus visandatud majandussüsteem on praeguseks paljuski saavutatud.

“Küll mitte Nõukogude Liidu, vaid Euroopa Liidu raames. On ju siin tegemist sisuliselt soovitud konföderatsiooniga. Eriti ilmneb see maksuautonoomia küsimuses.”

Sepp lisab, et tänapävase pilguga vaadetes näib IME ettepanek pisut alahindavat eraomandi tähtsust ja tegelikku levikut – ettepanek räägib veel valdavalt riigile alluvast majandusest.

“Mõnevõrra ehk ülehinnati siseriiklikku piirkondlikku isemajandamist. Siin on paratamatult oma koht erinevatel regionaalpoliitilistel tasandusmeetmetel,” lisab Sepp.

Andes endale täielikult aru oma teo provokatiivsusest ja ebateaduslikkusest, võttis Maaleht siiski ette IME ettepaneku põhipunktid ning üritas neid võrrelda meie hetkeolukorra ja oletatava lähitulevikuga.

- “Majanduse juhtimise ja planeerimise aluseks on väärtusseaduse arvestamine ja kaubalis-rahalised suhted.”

See eesmärk on täielikult saavutatud. Nõukogulik käsumajandus, kus ettevõtte majandustegevus ei sõltunud tema toodangu konkurentsivõimest ja turuväärtusest, vaid kõrgelt ja kaugelt ette kirjutatud plaanidest, on jäädavalt minevikku vajunud.