Eesti Pandipakendi tehas Muugal Foto: Sven Arbet

Arvestades, et Indias on 1,3 miljardit elanikku ja riigis tekib ühe elaniku kohta aastas keskmiselt 11 kg plastikjäätmeid, on suurem töö veel ees.

Elavdab majandust, hoiab keskkonda

India on leiutanud kavala mooduse jäätmeprobleemidega tegelemiseks. Eelmisel suvel algatas riigi lõunaosas paikneva Kerala osariigi kalandusminister J. Mercykutty Amma programmi Suchitwa Sagaram ehk Puhas Meri. Selle raames korjavad kohalikud kalurid igapäevatöö käigus kokku plastikprügi, mis ookeanis hulbib.

Edasi rändab plastik purustusmasinatesse ning sealt teetööstusesse, kus see segatakse teiste teede ehitusel kasutatavate materjalidega. Seega aitab programm luua ca 35 miljoni elanikuga osariigis ka uusi töökohti ja elavdab majandust. Tänaseks on enam kui pooled idapoolse naaberosariigi Tamil Nadu teed ehitatud plastiku kaasabil. Kokku on suurriigis toodetud pakendjäätmetest ja kilekottidest enam kui 34 000 km teekatet.

Võrreles tavalise asfaltiga on plasitku kooslusega teed soodsamad ja keskkonnasäästlikumad. Pealegi India põletava päikse all vastupidavamad. Kui asfalt võib sulama hakata juba 50°C juures, siis uued teed pehmenevad alates 66°C-st.

Vaata ka Maailma Majandusfoorumi videot.

Eestis saaks jäätmeid kasutada ehituses
Eesti teedeehitusfirma Tref Nord ehitusdirektor Hannes Kiviloga vesteldes selgus, et ta ei olnud isegi kuulnud, et plastikut või muud prügi Eestis kunagi teede rajamisel oleks kasutatud.

"Meie tellijad on Maanteeamet või kohalikud omavalitsused. Teede valmistamiseks lubatud materjalid ja vahekorrad on riigi poolt hästi reglementeeritud. Seetõttu ei saa ka firmad selliseid innovaatilisi lahendusi omaalgatuslikult arendada,” rääkis Kivilo Maalehele antud telefonikommentaaris.

Maanteeameti Teehoiu arendamise osakonna juhataja Janek Hendrikson selgitas, et teedeehitus on reguleeritud ehitusseadustikuga. Ja selle alusel kehtestatud ministri määrustega. Põhilised reeglid tulenevad Euroopa standarditest ja innovaatilistele toodetele mõeldud EAD-st. Euroopa Liit on nagu üks ühtne siseturg, kus tootjatele tuleb tagada võrdsed tingimused.

„Välja arvatud plastikpudelid, ei koguta plastikjäätmeid sorteeritult. Kuna erinevatel plastidel on erinevad omadused, ei saa neid sorteerimata püsivalt ehituses kasutada. Samas on olemas ehitustooteid, mille valmistamisel võib kasutada plastjäätmeid, aga selle otsuse teeb tootja,” rääkis Hendrikson.

Pinnase ja asfalteerimistöödega tegelev Infraroad OÜ on üks ettevõte, kes näidanud üles huvi plastikust äärekivide tootmise vastu. Isetootmise kõrval on kaalutud ka valmistoodangu importi, kuid reaalsete tulemusteni veel jõutud ei ole.

„See on loodussõbralik ja ajaliselt kokkuhoidlik. Inglaste poolt toodetud näidised on meil kontoris olemas. Tegeleme teemaga edasi,” kommenteeris juhatuse liige Priit Viira.