Viljandi Folgi programmipealik Tarmo Noormaa soovitab esmajoones minna kuulama tuttavaid ansambleid aga lasta ka ennast rabada mõnel tundmatul koosseisul. Foto: Priit Simson

Tänavuse festivali teemaks on “Hea lugu” ehk siis lood muusika taga. Miks sai just selline teema valitud?
Igal aastal oleme rõhutanud mõnd pärimuskultuuri aspekti. Sel aastal on fookuses nii muusikaline jutuvestmisoskus ehk tugeva kontseptsiooniga kavad kui ka vahetekstide esitamise meisterlikkus.

Leiame, et tugeva sisuga kavadel on suurem tõenäosus elamust pakkuda ja meisterlikud jutuvestjad loovad silla publiku ja oma muusika vahel.

Kas pealkirja järgi võiks oletada, et tantsuõhtute asemel on oodata rohkem jutuõhtuid?
Jah, sel aastal on tõesti kavas tavapärasest rohkem jutuvestmist.

Kas esinejad valiti selle järgi, et nad oskavad laulude vahel huvitavaid lugusid rääkida nagu näiteks on head jutustajad Jaan Tätte või Marko Matvere?
Tätte ja Matvere on kahtlematult meie kultuuri ühed parimad jutuvestjad. Nende stiil ja hoog on inspireerinud paljusid. Tahaksime, et sarnane side kuulaja ja muusika vahel oleks tavapärasem ning seetõttu kutsusime külla väga häid näiteid tervest maailmast.

Tänavune programm pakub ka neid esinejaid, kes peamiselt räägivad – Indrek Koff või siis jalutuskäik Ott Sandrakuga. Kas see on festivali selle aasta teemast tulenev või plaanitegi tegevusi ka neile, kes muusika pikast kuulamisest väsivad?
Indrek Koff on kindlasti otseselt seotud festivali teemaga. Jalutuskäigud Ott Sandrakuga on meil igal aastal kavas. Püüame pakkuda midagi nii kuulamis-, tantsimis-, laulmis- kui ka süvenemishuvilisele. Programm on mitmekülgne ja tegevust leiavad igasuguses vanuses ja huvidega festivalisõbrad.

Välisesinejate hulgas paistab seekord silma suisa kaks esinejat Hiinast. Choor esitab mongoolia muusikat ja Drukmo Gyal Dakini pakub tiibetikeelsete pühade sõnade abil mantraravi. Kuidas te nendeni jõudsite?
Kuigi mõlemad esinejad tulevad Hiinast esindavad nad siiski erinevaid väikerahvaid.
Drukmoga kohtusin Eestis, kus ta peamiselt elab ja tiibeti meditsiini praktiseerib. Oleme new age liikumisega mõnes mõttes ära rikutud ja meile on pähe määritud suvalist sulamit Aasia kultuuridest.

Iga läänlane, kes on mõni kuu või aasta mõnd Aasia fenomeni tudeerinud peab ennast eksperdiks valdkondades, mis eeldavad aastakümneid või lausa põlvkondi süvenemist. Arvan, et meil enamusel oleks näiteks väga raske tõsiselt võtta Jaapanist pärit regilauljat. Drukmo on 6 põlve jogiini ning tema vanaisa on oma elust 26 aastat istunud kuue ruutmeetri suurusel pinnal ritriite tehes (elades erakuna, et sooritada vaimseid harjutusi). Kuni praeguse ajani on ta õpetusliini hoidja ning nende kodulinna Tong So Ngakpa keskuse eestvedaja.

Choori bändi juhiga Dr Zhu Zhizhong`iga kohtusin Lääne-Hiinas Chengdu linnas ühel konverentsil ja meil tekkis kohe side. Sain teada, et ta töötab Sise-Mongoolia pealinna Hohhoti muusikaakadeemias pärimusmuusika õpetajana ning tal on ka üks äge bänd. Ja siin ta nüüd ongi.

Tutvustuses öeldakse, et Tiibeti mantraravi helid aitavad ravida mitmeid haiguseid, taastada tervist ja kaitsta ka tulevaste haiguste eest. Milliste haiguste vastu Drukmo Gyal Dakini kontserdil abi saab?
Drukmo soovib, et inimesed tunneksid ennast tervena. Kuidas ta seda saavutab on küsimus, millele saab vastuse tema kontserdil.

Mitmed Eesti folkmuusikud kiidavad ja soovitavad kuulama minna Ghana superstaari King Ayisobat. Milliseks muusikaelamuseks peaks tema puhul publik valmistuma?
Minule ta meeldib, sest ta on nii tõsiseltvõetav ja sugestiivne. Tema kontserdil tuleks võtta vabalt ja lasta ennast üllatada.

Mida uut ja põnevat on Eesti muusikutelt tänavusel folgil oodata?
Kuna meie festivali publik on pärimusmuusikaga hästi kursis, pingutab iga muusik, et oma kontserdil midagi erilist pakkuda. Kavast võiks esile tõsta näiteks Mari Kalkuni etteaste koos Rasmus Puuri dirigeerimisel esineva Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli õpilastest koosneva keelpilliorkestriga või Cätlin Mägi ja Jaan Pehki koostöö.

Kindlasti väärivad tähelepanu "Hea lugu" teemaga kokkuminevad jutuvestmise kontserdid nagu näiteks Piret Päär ja Rahvapillimehed, Indrek Koff ja Katariin Raska ja paljud teised.

Kes oleks need kolm esinejat, keda folgisõber teie meelest peaks minema kindlasti kuulama?
Festivali esinejad on juba valik parimatest ja seetõttu on kõik nad minu lemmikud. Esmajoones võiks minna kuulama tuttavaid ansambleid, aga kindlasti tasuks ka lasta ennast rabada mõnel uuel ja tundmatul koosseisul.

Söögi- ja joogitänav kütab Viljandi folgil alati kirgi. Te küll ise otseselt toitlustusega ei tegele, kuid külastajad tahavad ikka teada, palju folgil õlu maksab ja kas tavalise šašlõki hinnad algavad 10 eurost nagu on tänavustel suveüritustel saanud juba tavaks?
Vastab müügiplatside pealik Jaana Hinno. Õlu maksab sellel aastal kontserdipaikades 4 eurot. Šašlõki täpsed hinnad on veel teadmata. Kindlasti leiab ka 10 eurot maksva šašlõki, aga siis on see liha ka oma hinda väärt. Kindlasti saab festivalil kõhu täis ka palju väiksema raha eest.