Ütleme niimoodi: midagi ju peab Euroopa ette võtma. See on selge. Aga mida, see on veel arutamisel. Praegu on Euroopa bürokraadid maha istunud ja avanud kvoodinumbrit välja pakkudes lihtsalt diskussiooni. Sel viisil ei leia see kindlasti kõikjalt heakskiitu. Kuid on paratamatu, et mingil määral tuleb ka Eestil selles osaleda.

Mul on asjale muidugi oma vaatevinkel, sest olin ju ise põgenik. Olin nii väike, et ise ma põgenemist ei mäleta, aga hiljem olen näinud väga lähedalt, kuidas mu vanemad ja teised Viinistu küla inimesed võõral maal kohanema pidid. Seda on teistel raske ette kujutada.

Muidugi võib öelda, et rootslastel, kanadalastel jt oli pisut kergem vastu võtta valge nahavärviga luterlasi kui meil tundmatuid aafriklasi. Kuid ma ei ole kindel, kas kriminaale leidub protsentuaalselt rohkem meil siin mõne linnaosa elanike hulgas või Süüria põgenike hulgas.