Jäätmeseaduse vastu võtmata jätmine on toonud esimese tõsise tagasilöögi

Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete ehk elektroonikaromude direktiivi puuduliku ülevõtmisega. Protsessi tulemuseks võib kujuneda 359 000 eurone trahv.

„Sellist asja poleks juhtunud, kui jäätmeseadus oleks saanud Riigikogu selle koosseisu ajal vastu võetud. Keskkonnakomisjon eesotsas esimees Rainer Vakraga on käitunud täiesti vastutustundetult!" kurjustab keskkonnaminister Siim Kiisler.

Minister selgitab, et Eesti oli Euroopa Komisjonile lubanud, et enamik elektroonikaromude direktiivi ülevõtmist puudutavaid etteheiteid saab lahenduse just uue jäätmeseaduse vastuvõtmisega. Paraku on see eelnõu olnud Riigikogu menetluses juba 17 kuud.

„Esimees Rainer Vakra pole suutnud selle aja jooksul panna keskkonnakomisjonis hääletusele ühtki muudatusettepanekut. Selle asemel otsustas komisjon eelnõu menetluse hoopis peatada,” selgitab Kiisler ning rõhutab veelkord, et tegemist oli äärmisel vastutustundetu ja mitteriigimeheliku sammuga.

Mida Euroopa Komisjon meile ette heidab? Näiteks seda, et Eestis on elektroonikaromude vajalikus määras kokku kogumine tootjate kohustus, kuigi vastavas EL direktiivis on see ülesanne pandud liikmesriigile. Komisjoni meelest pole ka selge, kuidas saavutatakse Eestis elektroonikaromude nõutavas määras kokku kogumine. Lisaks on probleemiks mitmed terminoloogilised küsimused. Kõik need asjad oleks saanud lahendada jäätmeseaduse vastuvõtmisega, on minister kindel.

Eesti peab omapoolsed selgitused Euroopa Komisjonile esitama märtsi keskpaigaks. Seejärel teeb komisjon ettepaneku rikkumised kahe kuu jooksul lõpetada. Kui me seda teha ei suuda, pöördub komisjon rikkumise väljaselgitamiseks kohtusse.

Kui kohus rikkumise tuvastab, aga liikmesriik kohtuotsust ei täida, võib asi päädida trahviga. Kõnealusel juhtumil võib trahvi suuruseks kujuneda minimaalselt 359 000 eurot.

„Loomulikult püüame me teha kõik, et asi trahvini ei läheks. Kui jäätmeseadus jääbki Riigikogu selle koosseisu ajal vastu võtmata, asume muutma olemasolevat jäätmeseadust ning selle rakendusakte. Aga see on väga töö- ja ajamahukas,” tutvusta Siim Kiisler ministeeriumi plaane.

Täpselt samasugune menetlus ähvardab Eestit ministri sõnul ka jäätmete ringlusse võtu nõuete täitmata jätmise puhul, kusjuures siis võivad trahvisummad olla juba palju-palju suuremad.

RIKKUMISMENETLUSE KÄIK:

• Ametlik kiri – ülevaade komisjoni etteheidetest, liikmesriik saab anda selgitused (kahe kuu jooksul, praegu on just see faas käsil)
• Põhjendatud arvamus – komisjoni üleskutse rikkumine (kahe kuu jooksul) lõpetada.
• Pöördumine kohtusse – rikkumise tuvastamiseks.
• Kui liikmesriik ei täida kohtuotsust, mis tuvastas rikkumise, algatatakse uus rikkumismenetlus.
• Ametlik kiri – liikmesriik saab esitada oma märkused.
• Pöördumine kohtusse – põhisumma ehk ühekordse trahvi ja/või karistusmakse määramine.

Allikas: keskkonnaministeerium