Foto: Urmas Kamdron

Koostööfestivali avasõnas väljendas Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura heameelt selle üle, et viis aastat tagasi loodi ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostööfestival.

„Aastast aastasse on festival teinud läbi suure arengu. Esimesel korral oli üritus peamiselt teadlastele, kes omavahel tutvusid. Peale seda mindi edasi liftikõnede formaadis, kus tooteid, teenuseid tutvustati ja nüüd on ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostööfestival arenenud väga sisulise teemapõhise ürituseni,“ selgitas Puura, lisades, et teemavalik oli suhteliselt kerge, kuna toitumine ja toiduainetööstus on kõige multidistsiplinaarsem teema, mis pakub huvi kõigile. Pealegi ei saa meediast nendel teemadel alati õiget infot ja raske on hoomata, mis on tõde või mis pigem klikkide jaoks fabritseeritud lugu - viidates siinjuures hiljuti loetud uudisele, kus Stockholmi majandusteadlane soovitab kliimamuutuste vastu võitlemiseks süüa inimliha.

Mahetoitu saab osta Amazonist

Meedia, eriti sotsiaalmeedia osatähtsust tõid välja ka teised, sest suureks väljakutseks on just tõe äratundmine.

„Toiduainetööstus püüab kaasas käia erinevate trendidega ning sotsiaalmeedia on üks osa sellest, sest kogu valdkondlik areng on väga infotehnoloogia keskne,“ selgitas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.

„Teiste trendide osas on oluline see, et maailmamajanduse jõukeskus liigub järjest rohkem Aasiasse ning väga palju on neid inimesi, kes liiguvad vaesusest keskklassi. Seega peab toiduainetööstus arvestama asjaoluga, et pidevalt muutub demograafiline trend. Elanik vananeb ja keskmine eluiga pikeneb ning iga päev tuleb juurde 200 000 inimest, keda on vaja toita.“

Varblane tõi näiteid, kus hiinlased on nõus proovima uusi asju ning suured kontsernid käivad ajaga kaasas.

„Ettevõtted mitmekesistuvad ja toiduäri on investeeringute tegemiseks popp. Nii on näiteks Amazon leidnud, et müüma tuleb hakata mahetoitu. Selleks ostis veebihiid ökotoidupoe Whole Foods Market ja tegi kogu selle kaubavaliku kättesaadavaks Amazon Prime'is. Ärimudelid on muutumas ja nii võib internetist osta juba kõrgkuumutatud piima. Sünniaasta ei loe enam, sest vanemaealised hakkavad käituma nagu noored ning rahvusvahelise toiduainetööstuse kõige olulisemaks sõnumiks saab tervena ja kaua elatud aastad.“

Kui mahetoit on üha suurenev trend, siis debatis tekitas see teema vastakaid arvamusi ja küsimusi. Rahvastikule toidu tagamise, konkurentsi ja tarbija eelistuste, toiduohutuse ning toidu autentsuse teemade valguses jäi kõlama tõsiasi, et lihatoodete komponentideks on tihti taimed, kuid järjest rohkem tehakse liha laborites. Sama lugu on piimavaba jogurtite jms ning, kas siinjuures öko on öko ja mahe alati mahe?

Mis on toidul ringmajandusega pistmist?

Maailma arengutega kaasas käimiseks ja tarbijate vajadustega arvestamiseks luuaks üha rohkem toidu start-up'e ning oluliseks saab kõige selle juures ring- ja biomajanduse, jäätmete ning pakendite teema.

„Peame püsima konkurentsis Hiinaga. Eesti teod ja tooted peavad olema maailma toiduainetööstuse ja ringmajanduse arendustega konkurentsis. Väga oluline on disain ja kõik, mida suudame pakkuda ökodisainina on populaarne. Toidu- ja keskkonnateemade lahkamine on tänuväärne, me ei saa seda ignoreerida“ selgitas Eesti Maaülikooli teadlane Mait Kriipsalu. „Tihti ei hoomata päris hästi toidu ja ringmajanduse seost.“

Suurem hulk prügis kuulub toidujäätmetele. Pealegi ei jõua suur hulk toidust poelettidele, sest tootja leiab, et tarbija ei soovi kõverat kurki ja plekilist tomatit, rääkimata leivakontsukestest. Kogu rekatäis toitu viiakse pigem prügimäele kui loomadele.

„Ringmajandus on ilus sõna. Sellest oli juttu juba „Tõde ja õiguses“, kuid igaüks saab sõnast isemoodi aru. Ringmajanduse põhieesmärk on jäätmete vältimine, vähendamine ja keskkonnakaitse ning see seisab kolmel jalal – tootmine, tarbimine ja jäätmekäitlus. See eeldab kogu majanduse toimimise põhjalikku muutmist,“ ütles Kriipsalu oma ettekandes, lisades, et tähtsamaks muutub tootja vastutus.

Koostööfestivalil tõdeti, et noore põlvkonna käitumiskultuur juba muutub ja plastpudelite asemel on kasutusel metall- või klaaspudelid. Samuti muutub tehnoloogia ning inimkond saab hakkama asjadega, mis eile võimatuna tundusid. Põhilisteks teesiks tootja jaoks on pakendite muutmine selliseks, et seda saaks taaskasutada. Vastasel juhul tuleb tehnoloogia ümber teha, pakend ümber mõelda või siis üldse mitte sellist asja toota, sest taaskasutus on maksimaalne ainult siis, kui jäätmeid ei teki.

Lõpetuseks tegi Kriipsalu ettepaneku kõigil siiski jäätmeid sorteerida.

“Arvame, et sööme ainult Eesti kaupa, aga sorteerides selgub, et toodetud Hiinas. Jäätmete sortimine võimaldab näha, mida tegelikult sööd. See on sinu toitumise päevik. Poepakenditele otsa vaadates saame aru, milliseid otsuseid tegelikult teeme ning, kas kõike mida sööme on tervislik ja vajalik.“

Kokkuvõttes tõdeti, et toidu tarbija muutub üha teadlikumaks ja soovib, et tema eelistustega arvestatakse. Ettevõtja peab muutustega kaasas käima ning lähtuma tarbimisharjumustest ja tervislike toitumise ning keskkonnasäästlikkuse trendidest.

Koostöövõrgustiku Adapter selleaastaseks festivalipartneriks oli Eesti Toiduliit. Festivali külastajaid oli kokku üle 300, neist ligi pooled olid ettevõtete esindajad. Samuti sai festivali demoalal tutvuda teaduasutuste ja toiduettevõtete arengute ning innovaatiliste toiduainetega.