Randlinnud1 Foto: Ilmar Saabas

„Arutasime ornitoloogide petitsiooni ja leidsime, et probleemide võimalik lahendus peaks lähtuma eesti jahinduse heast tavast ja arvestama kõikide sihtgruppide, sh maaomanike ja põllumeeste huvisid“, selgitas EJS-i president Margus Puust.

„Kindlasti taunime jahikülaliste poolt fotode või videote avaldamist sotsiaalmeedias ning sellega kiitlemist, mis pole kooskõlas jahieetika ega eesti jahinduse hea tavaga.“

EJS-i juhatus leidis, et aastas Eestis kütitavate veelindude kogused on marginaalsed ja sellest tulenevalt pole otstarbekas küttimismahtu piirata, seda enam, et nii hallhane kui valgepõsk-lagle arvukus on Euroopas plahvatuslikult tõusnud. Eestis kütitakse aastas kokku ca 10 000, samal ajal kui Soomes 400 000‒600 000 veelindu.

Veelinnujahil oli eelmisel aastal probleemiks ka see, et väliskülalised kasutasid keelatud elektroonilisi peibutusvahendeid, mille eest karistati kuute inimest. Tänu EJS-i ja jahikorraldajate selgitustööle ei ole sel aastal keskkonnainspektsioon vaatamata intensiivsele järelevalvele ühtegi sellealast rikkumist tuvastanud.

„Eesti on pikkade looduskasutuse traditsioonidega riik ja jahimeestena oleme osanud siiani ulukipopulatsioone, sh ka läbirändavaid veelinde heaperemehelikult ja jätkusuutlikult majandada“, ütles seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „Mis puudutab veelindude ressursi kasutamist, siis tuleb siin lähtuda loodusrahva loogikast, mitte võõrast suurlinna kultuurist imporditud populismist ja emotsioonide ajendist“, kommenteeris tegevjuht, kes loodab, et meil kõigil jagub selleks piisavalt tarkust."

Eelnevatel aastatel on Eestis jahireisi ajal jahikülalised teinud fotosid ja videolõike, mis kajastavad detailset veelindude küttimise protsessi ja jahisaagiga kiitlemist välisriikide sotsiaalmeedias. See on tekitanud paljudes inimestes vastakaid tundeid ja arvamusi. Sellest tulenevalt on Eesti ornitoloogiaühing koostanud petitsiooni, kus muuhulgas taunitakse välismaiste jahikülaliste poolt liiga intensiivset küttimist.