Järjejutt: Sõgelane, sadajalg ja muud mutukad, 5.

Lugu elukatest, kes inimese mugavusmullist tavaliselt välja jäävad

Kuna mul polnud aimugi, millega asi lõppeda võib, tõstsin jupikese igaks juhuks teise potti üle. Ühel hommikul taas talle pilku heites avastasin vaid tühja kesta. Aknal kõõlus aga pikkade koibadega elukas – üks sääriksääsklastest. Oli terve päeva nähtaval (kui temaga rääkisin, liigutas ühte koiba), kuid siis kadus, ja ma ei tea tänaseni, kas ta sai kohe otsa või peitis end ära.

Väikeste putukate tuvastamiseks kutsusin appi bioloogist õe. Ta eristas mu suhteliselt kehva luubiga sealt näiteks hooghännalisi ja mullalestasid. Tänu õele teadsin juba selleks ajaks, et just hooghännalised on hiljuti valitud nendeks tillukesteks olenditeks, kelle olemasolu järgi põldudel hinnatakse mulla kvaliteeti.