25. veebruar 1979 Voyager 1 tehtud pilt Suurest Punasest Laigust ja selle ümbrusest. Otse Suure Punase Laigu all paikneva valge ovaalse tormi läbimõõt on enam-vähem võrdne Maa läbimõõduga. Wikimedia commons

Kui tumenevas taevas hakkab särama mõni hele täht, siis sageli polegi tegu kauge tähega, vaid hoopis planeediga meie oma Päikesesüsteemist. Veenuse järel võib kõige kirkamana paista hiidplaneet Jupiter. Selleks aastaks on parim tema vaatlemise aeg küll möödas, kuid aasta lõpul ilmub Jupiter jälle koidutähena hommikutaevasse.

Päikese ümber tiirlevate planeetide seas on Jupiter tõesti hiiglane: Maast umbes 11 korda suurema läbimõõduga ja 318 korda raskem ning kaalub kaks ja pool korda nii palju kui kõik Päikesesüsteemi ülejäänud planeedid kokku.

Ometi on Jupiter õige “hõre” planeet, koosnedes peamiselt gaasilisest vesinikust ja heeliumist. Selles mõttes meenutab tema koostis pigem tähtede oma, aga päris täheks saamiseks pidanuks veel ligi sada korda raskem olema. Teadaoleva enam kui 3600 eksoplaneedi hulgas pole Jupiter mingi eriline rekordimees, tuleb ette temast kümneid kordi kogukamaid.

Avalehele
3 Kommentaari