Rae vallas valmis 2014. aastal juurdeehitis Jüri gümnaasiumile. See oli üks põhjuseid, miks algselt suhtuti riigigümnaasiumi ideesse ettevaatlikult. Nüüd aga võib algse ettevaatlikkuse hinnaks olla see, et riigigümnaasiumi Jürisse ei tulegi. Foto: Karin Kaljuläte

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul pole riigigümnaasiumite rajamise plaanidesse seni tehtud ühtki ametlikku muudatust. „Koolivõrgu programmis on kirjas, et Harjumaale ja Tallinna on raha planeeritud kuue riigigümnaasiumi jaoks,“ ütles ta. „Meie investeerimiskavas on praegu Viimsi, Tabasalu, Laagri ja Jüri.“

Viimsi ja Tabasalu riigigümnaasiumiga Küttise sõnul muresid pole ning need kaks projekti jätkuvad, nagu plaanitud. „Viimsit hakatakse kohe ehitama, sinna valime juba direktorit,“ märkis koolivõrgu juht. „Tabasaluga probleeme ei ole. Täna (teisipäeval) just rääkisin ministriga (haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga – M.T.), et Tabasaluga läheme edasi.“

Raha ei pruugi jätkuda

Siin head uudised Harjumaa jaoks lõppevad. Laagri riigigümnaasiumi osas on ministeerium praegu äraootaval seisukohal, kas kohalikud poliitikud suudavad omavahel kokku leppida selles, mida riigile lubatud; Jüri puhul on asi veidike keerulisem, täpsemalt on asi rahas.

„Me oleme nüüd olukorras, kus oleme jõudmas lõpule riigigümnaasiumite programmiga, ja mitmete kallinemistega oleme nende koolide puhul, kes on nimekirja lõppu jäänud, mõtlemas sellele, kas meil raha jätkub või ei jätku,“ selgitas Küttis. „Vahepeal on hinnad tõusnud, aga summa, mis meile antakse, lepiti kokku 4-5 aastat tagasi.“

Küttise sõnul pole Rae vallale öeldud, et Jürisse riigigümnaasiumi ei ehitata, aga neljast Harjumaa riigigümnaasiumist on just nemad „nimekirja lõpus“. „Me väga loodame, et raha jääb kuskilt üle, kuid me ei saa võtta endale kohustusi, mida me võib-olla täita ei suuda,“ ütles Küttis. „Ma ei võtaks kooli rajamise rõõmu veel kelleltki ära, äkki teeme selle Jüri (riigigümnaasiumi – M.T.) ikka ära.“

Mullu juunis sõlmis Rae vald riigiga Jüri riigigümnaasiumi rajamise ühiste kavatsuste kokkuleppe. Kavatsused on endiselt ühised, sest nagu Küttis ütleb, pole Rae vallale „ei“ öeldud, kuid palju sõltub, kuidas kulub raha teiste riigigümnaasiumite ehitamiseks. Nii on pärast poliitilisi muutusi varasemast aktiivsemaks muutunud Tallinn, kes enne suhtus riigikoolide ideesse pigem skeptiliselt. Küttise sõnul on toimunud suured muutused – Tallinnaga on juba konkreetsed läbirääkimised kahe riigigümnaasiumi rajamiseks, millest üks kerkib Mustamäele ja teine üsna kesklinna, Pärnu maanteele valmiva nn superministeeriumi hoone vastu. Algselt plaaniti Tallinna väiksemaid riigigümnaasiume, kuid praeguse seisuga tulevad sinna vähemalt 750 õppekohaga koolid.

Küttis pakub välja, et üks võimalus on Jürisse rajada plaanitust väiksem riigigümnaasium, 540-kohalise asemel 360 õppekohaga.

Samuti tekitab siiani küsimusi asukoht. Rae vallavalitsus eelistab Küttise sõnul Jürit, kuid Peetri elanikega rääkides on talle jäänud mulje, et sealsed elanikud eelistaksid sel juhul Tallinna koole. Seega võiks kaaluda riigikooli rajamist Jüri asemel hoopis Peetrisse.

Artikli täisteksti loe Harju Elust.