Viieeurost rahatähte on pangaautomaatidest järjest raskem saada, kaupluses võib selle eest küsida aga 1 eurost kohustuslikku ostu koos teenustasuga kuni 69 senti. Foto: Ester Vaitmaa

Järg Maalehe artiklitele „Pangad tõrjuvad rahaautomaatidest viieeurost tasahilju välja”, „Pangad memme pisaraid ei usu” , „KADUVAD VIIEEUROSED | Kas pankade salasepitsus või pseudoprobleem?” ja „KADUVAD VIIEEUROSED | Pangad lähtuvad viieeuroste automaatidest tõrjumisel klientide soovist”.

Maaleht palus viieuroste pangaautomaatidest tõrjumise teemal kommentaare Eesti Pangast ning Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ametist.

Võtsin viieeuroste teema ja probleemi kokku järgmiselt: „Swedbankil on kokku 387 sularahaautomaati, millest 281 väljastab viieeuroseid ja 106 ei väljasta. SEB pangal on SEB 234 automaati, millest 181 väljastab viieeuroseid 53 ei väljasta.

Seega on kahel Eesti suurima turuosaga pangal 621 sularahaautomaati, millest 159 ei väljasta viieeuroseid, mis teeb kokkuvõttena, et viieeuroseid pole pidevalt saada Eesti suurpankade umbes neljandikus sularahaautomaadis. Juurde pole lisatud rahatähtede võimalikust lõppemisest tingitud tõrkeid viieeuroste kättesaamisel, mida tuleb ka ette.

Ja veel. Eestis on ligi 780 toidupoodi või tanklat, kus väljastatakse sularaha, sealjuures ka viieeuroseid. Aga poe ja tanklasularahal on oma hind, esiteks tuleb teha kohustuslik eurone ost. Sellele lisandub teenustasu tehingu eest hoolimata sellest kas sularahana väljastatakse 5 eurot või 100.

Aldari poodides on teenustasuks ühe tehingu eest 35 senti. Grossi kauplustes on see teenustasu 36 senti. R Kioskites on teenustasuks 50 senti. Coopi poodides on sularaha väljavõtmisel teenustasuks 69 senti.”

Pikale eelloole järgnes konkreetne küsimus: „Kas selline olukord on normaalne ja tarbijate huve kaitsev või pigem eirav?”

Tarbijakaitse vastus: hinnangut anda ei saa


Maalehele vastas Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe.

TTJA sellele küsimusele hinnangut anda ei saa, sest sularaha ringluse eest vastutab Eesti Pank, kes peab tagama Eesti turul finantsstabiilsuse. Eesti Pank teeb statistikat rahatähtede kasutamise osas ning vastavalt sellele otsustab kui palju teatud rahatähti tuleb ringluses hoida. Seadus ei sätesta, millisest kupüürist alates on pangaautomaat kohustatud sularaha väljastama. Lisaks on probleemiks pangatähtede erinevad suurused, mille tõttu ei pruugi kõik automaadid tehniliselt võimaldada 5-euroste väljastamist.

Mis puudutab teenustasude nõudmist, siis makseteenuse osutajal on õigus võtta tasu põhimakseteenuse osutamise eest ning tasule otseselt ühtegi piirmäära pole seatud. Tasu suuruse osas tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning seejuures tuleb võtta arvesse:

1) Eesti elanike sissetuleku taset;
2) krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust Eestis.”

Eesti Panga vastus: kommertspankade endi otsus


Eesti Panga vastus oli oluliselt lühem.

„See, milliseid nominaale ühest või teisest automaadist välja saab võtta, on kommertspankade otsus. Keskpank varustab kommertspanku sularahaga vastavalt tellimustele. Samas võib öelda, et paljudes euroala riikides ei saa 5-euroseid pangaautomaatidest välja võtta.

Eestis on kommertspangad teinud valiku siiski osasid automaate 5-eurostega varustada ja seda juhul, kui nende järele on nõudlust.

Lisainfot põhjuste kohta, miks üks või teine sularahaautomaat 5-euroseid ei väljasta, võib küsida kommertspankadest.”

Nii andis teada kommunikatsioonispetsialist Eva Vahur