Seaduse muutmine viis 2011. aasta 1. augustist järjekorrad maanteedelt ootealadele ning muutis piiriületamise hõlpsamaks. Tekkis elektrooniline järjekord ning kadus kohtadega kauplemine.

Usin eraalgatuslik kütusekaubandus jätkus, aga mullu suvel lõpetas maksu- ja tolliamet ka selle. Vedajad kadusid, endine värvikirev elu piiril rauges.

Järjekorra elektroonilise broneerimise võimalusega ollakse väidetavalt rahul. Eesti−Vene piiriületuse ootejärjekorra andmekogu GoSwift veebileht annab teada, et poolteise aasta jooksul piiri ületanud 800 000 sõiduauto ja veoki broneeringutest üle 60% on tehtud internetis.

GoSwifti kõnekeskus on aga vastanud 225 000 kõnele ning 5500 kirjalikule infopäringule.

Isegi lähiriigid tunnevad süsteemi vastu huvi – Soome, Läti, Leedu, Venemaa, Poola −, mõned on juba oma süsteemi käivitanud või käivitamas.

Kes sõidab, see maksab

Paraku tumestab kõiki neid edusamme hind, mida inimestel kõige selle eest maksta tuleb.

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonnajuhataja asetäitja Rando Kruusma rõhutab, et Eesti valis põhimõtte, mille kohaselt piirijärjekorra haldamise süsteemi kasutamise eest tasub teenuse kasutaja.

Selle aasta esimestest kuudest peab teenuse kasutaja aga veelgi rohkem maksma, olgu siseministeeriumi kooskõlastatud hinnatõusu peamisteks põhjusteks elektrituru avanemine ning tööjõukulude kasv.

Luhamaa piiripunktis tõusis ooteala kasutamise tasu sõiduautodele 2.50 eurolt 3.20-le ning ülejäänud sõiduvahenditel 9-lt 11.20-le. Koidula piiripunktis tõusis tasu sõiduautodele 4.50-lt 5 eurole, ülejäänud (v.a mootorrattad) peavad maksma kaks korda enam – 6 euro asemel 12.

Ootealade haldajatel on põhjendused niisugusele käitumisele varnast võtta.

“Maksu- ja tolliameti jõulise sekkumise tõttu Kagu-Eesti piiril vähenes drastiliselt piiriületajate voog, saime seetõttu suurt kahju,” hindab Paldiski Sadamate ASi julgeolekunõunik Jaanus Ilumets.

Pärast kütuseveo keeldu langes päevas piiri ületavate autode arv 300 võrra. Ilumetsa sõnul ei osanud ükski ooteala rajaja 2010. aastal midagi sellist ette näha. Hinna tõstmine oli neile väidetavalt ainus võimalus. “Nüüd hakkame vaikselt nulli jõudma,” ütleb Ilumets.

OÜ Collade Tolliagentuuri juhatuse liige Maire Edesi nõustub, et hinda tuli kergitada tõusnud palkade ja kallinenud elektri tõttu, küll ei nõustu ta, et kütusevedajate kadumise järel oleks piir tühjaks jäänud. Tegelik vähenemine on tema hinnangul 20−25% ning aktiivsemad on nüüd turistid.

Ootealade teema on kõne alla tulnud ka Riigikogus. Nimelt on Setumaalt pärit Inara Luigas alustanud võitlust sellest eest, et ootealadel võetaks tasu vaid tarbitud teenuse eest.

“Ma soovitan kõikidel reisijatel, kes lähevad Eesti riigist Venemaa suunas ja läbivad ooteala, seda tasu mitte maksta,” tegi Luigas avalduse 11. veebruaril toimunud istungil. “Kui järjekorras pole autosid ja ooteala teenuseid ei kasutata, ei pea reisijad seda tasu maksma.”

Ta on aru pärinud nii sise- kui ka peaministrilt.

Luigas apelleerib riigipiiri seaduse punktile, mis justkui keelaks ootealal tasu võtta, kui piiriületaja ei kasuta ootealateenust ning kui ta suunatakse otse piiripunkti.

Olgu siinkohal ka märgitud, et 2010. aasta 10. juunil hääletas ka Luigas ise riigipiiri seaduse muudatuse poolt. Kas praegune on siis valimiseelne lobi? Väidetavalt mitte.

“Mulle hakati helistama, kirju saatma, tuldi koju,” põhjendas Luigas. “Imelik oleks olnud, kui ma oleksin öelnud, et ei tegele selle teemaga.”

Küsimus Riigikogus väljas

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus nõustub, et ooteala läbimise eest ei tohi raha küsida, kui alal pole järjekordi. Selline olukord on Annuse sõnul isegi vana-aastaõhtul Narva piiripunktis tekkinud ja siis tõsteti tõkkepuud tõesti üles.

“Seni kuni järjekorras on aga kas või üks auto, tuleb läbida ooteala,” rõhutab Annus. “Kui me loobuks praegusest süsteemist, siis tähendab see, et loodaks uuesti kunstlik järjekord ja taas hakataks kohti müüma.

”Paldiski Sadamate nõuniku Jaanus Ilumetsa sõnul saab ootealateenus alguse sellest, kui sõiduk siseneb alale ja registreeritakse sinna saabunuks.

Kellele niisugune põhimõte ei meeldi, sel on võimalus vaielda.

“Meil on mitmeid kohtulahendeid, kus inimene on pöördunud halduskohtusse,” möönab Ilumets. “Meie soovitame seda väga soojalt kõigile, kellele praegune süsteem ei meeldi.“

Mida aga arvata Inara Luigase tegevusest? “Mina soovin Lui-
gasele ainult jõudu. Las siis seadus muutub, las taastub kahe aasta tagune olukord, kus koht elavas järjekorras maksis 100 eurot,” lausub Ilumets.

Aga pöörduge kohtusse!

Need piiriületajad, kellega Maalehe ajakirjanik kõneles, ei soovinud sugugi protesteerida, veel vähem kohtuuksele koputada.

“Meie käime siin väga vähe, võib-olla paar korda aastas, seega meid see hinnatõus ei mõjuta,” rääkis Luhamaal piiri ületanud Viktor.

Nurinat ei kuule ka pensionieas Mati suust, kes sõidab üle piiri kaks korda kuus, et tuua paagitäis kütet. “Muidugi oleks tore öelda, et ma olen pensionär ja mul on iga euro arvel, aga kui on vaja käia, siis ma maksan, ja kogu lugu.”

Üksnes Raivo Raudsep, kes ületas Luhamaal piiri esimest korda, oli hämmeldunud. “Olen 20 aastat olnud rahvusvaheliste vedude autojuht, sõitnud rekka’ga kogu maailma läbi, aga sellist asja pole ma enne kohanud, et piiril peab maksma,” sõnas ta.