Kas Põxit ähvardab Eestit ja meie energiatootmist?
Täna korraldab Eesti Energia Tallinnas vastses Eesti Filmimuuseumis keskkonnapäeva ühise nimetaja all "Suurem efektiivsus – väiksem jalajälg", mis lahtiseletatult tähendab energiatootmise keskkonnamõjude vähendamist tootlikkuse kasvatamise abil.
Konverentsil arutletakse väiksema keskkonda mõjutava jalajälje jätmise võimalikkuse üle põlevkivi kaevandamises, elektri ja õli tootmises ja taastuvenergeetikas. Samuti kõige selle kõrvaltegevuste efektiivsemaks ja ohutumaks muutmise üle.
Muide, üritus kuulub ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise ametlike tegevuste ajakavasse.
Nagu kinnitas Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe, kes ka ennast suureks loodusesõbraks nimetab, on energeetikaettevõtte igapäevatöö pärisosa energia tõhusa tootmise tagamise kõrval ka keskkonnahoid.
"Meil on keskkonnaministeeriumiga kahtlemata arutelusid, ka erinevaid seisukohti, aga üldiselt oleme ikka mingisuguse kokkuleppeni jõudnud," tõdes Tammemäe.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus on seda meelt, et tänapäeval on eelkõige Eesti ülesanne leida moodused, kuidas põlevkivi kasutamine energiatootmises sobitada euroliidu praegustesse keskkonnapoliitika suunistesse. Millal tuleb nn Põxit, ehk põlevkivi väljaarvamine energeetilisest bilansist, ta öelda ei oska ja ei pea seda vähemalt esialgu ka vajalikuks.
Lõhmuse sõnul on eesmärk, et kõigil praegustel põlevkivi kasutajatel jätkuks ka edaspidi ressurssi. Uusi põlevkivi moel või teisel kasutajaid tänastele ta tulemas ei näe. Asi pole tema hinnangul nii hull kui ehk arvatakse ja kuigi iga allmaa- või pealmaakaevandamisega kaasneb paratamatult ka keskkonnamõju, on ministeerium suutnud ikkagi ka mõned uued kaevandamisload välja anda.
"Selle kõige juures ei saa ära unustada majanduspoliitikat, ka sellega peab keskkonnahoiu juures arvestama ja kompromisse leidma," usub Lõhmus.
Ta on seisukohal, et järgmise aasta lõpuks või ülejärgmise alguseks peaks Eestis jõutama selleni, et keskkonnatasu ei oleks enam seotud ressursitasuga ja saavutaks n-ö kindlad piirid.
Lisaks on aastal 2019 plaanis valmis saada nn ringmajanduse arengukava, mis käsitleb ka energiatootmise jäätmete taaskasutusele võtmist. Seda ka aheraine ja Ida-Virumaa jääkreostuse puhul.
