Kaul Nurm: Eesti – see on üks arenenud, kolm paigal ja 11 taandarengus maakonda
„Meil on olnud alates Euroopa Liiduga liitumisest 11 maakonda 15-st suhtelises taandarengus, kolm püsivad praktiliselt paigal ning jõudsalt areneb üksnes Harjumaa eesotsas Tallinnaga,“ teatas Kaul Nurm Maalehele, viidates Praxise ja Riigikogu kantselei erinevatele uuringutele ja analüüsidele.
Ta selgitas, et uus olukord, kus kogu Eesti saaks ühtlaselt eurotoetusi, süvendaks neid erinevusi veelgi. Samas – kui jagada Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks, oleks võimalik taotleda suuremaid toetusi neile piirkondadele, mis praegu on taandarenemas. Kaul Nurme hinnangul on selliseid piirkondi 11 maakonda.
„Olen selle petitsiooni koostajana tegutsenud muuhulgas pikaaegse Eesti maaelu- ja põllumajandusorganisatsioonide esindajana Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees. Seda algatust on tänaseks asunud toetama ka Eesti Vabaerakond, Erakond Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, millede esindajad osalevad samuti toetusallkirjade üleandmisel,“ teatas Kaul Nurm, endine Vabaerakonna esimees.
Petitsiooni koostajana on ta seisukohal, et mitme järjestikuse Eesti Vabariigi valitsuse otsused mitte jagada Eesti majandusterritooriumit Euroopa Liidu (EL) finantsperioodi 2021-2027 toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks pärsib Eesti tasakaalustatud arengut ja läheb Eesti maksumaksjale maksma kuni 1,4 miljardit lisaeurot. See hakkab üksnes täiendama suhkrutrahvi ning prügimajanduse ja põlevkivienergeetika saamatu ümberkorraldamisega tekitatud pikka ebaõnnestumiste jada.
Nurm tõi esile, et nii Eesti kui Leedu valitsustele oli majandusprognooside kohaselt juba 2013. aastaks teada, et hiljemalt 2016. aastaks on meie riikide keskmine sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta ostujõu standardi järgi üle 75% ELi keskmisest. Uue finantsperioodi ELi toetuste määramisel võetakse aga arvesse just liikmesriikide aastate 2014-2016 SKT näitajate kaalutud keskmist.
See näitaja on Eestis niisiis esimest korda üle 75%. Seda veab Harjumaa koos Tallinnaga, kus SKT ühe elaniku kohta ostujõu standardi järgi on 110% ELi keskmisest, ülejäänud Eesti piirkondade oma on aga jätkuvalt alla 60%.
„See toob nüüd endaga kaasa Eesti staatuse muutumise vähemarenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks ja tähendab ca 30% väiksemat ELi struktuurifondide toetuseelarvet koos 30% kõrgema siseriikliku kaasfinantseerimise määrag,“ rõhutas Nurm.
Ta viitab, et Leedu on juba jaganud oma riigi kaheks majanduspiirkonnaks ELi toetuste taotlemisel ja Läti plaanib seda teha.
„Nii otsustas Leedu valitsus 6. jaanuaril 2016. aastal jagada oma riigi majandusterritooriumi kaheks: Vilnius ja seda ümbritsev maakond ning ülejäänud Leedu. Selle taotluse rahuldas Euroopa Komisjon vaid 10 kuud hiljem. Nüüd on tehtud Leedule uueks perioodiks pakkumine 6,4 miljardit eurot, mis on Eestiga võrreldes väga hea tulemus,“ teatas Nurm.
Ta lisas, et kuigi Läti SKT on ELi keskmisest jätkuvalt 64-65% juures, tegi tänane valitsus juba koalitsioonilepingut sõlmides otsuse, et ka Läti jagab oma majandusterritooriumi kaheks, millest saaksid riigi mahajäänud piirkonnad tulevikus märkimisväärset kasu.
