15.05.2019, 14:35
Kevadine pulmaaeg teeb isakarude mõistuse pisut ähmaseks
Viimastel aastatel mõnevõrra suurenenud populatsiooniga karudel käib kevadine jooksuaeg ning ringi müttavaid mesikäppi püütakse üha enam looduses liikujate kaameratesse.
Järvamaal tuli metsast esmalt üks väike mõmmik ja siis emakaru. Teel jalutanud Piret Eensoo jõudis õigel ajal kaamera haarata ja liikumise pildile saada. “Ärevust tundsin peamiselt seepärast, et kas saan ikka karu pildistatud, mitte hirmust,” märkis ta. Metsatalu elanikele pole loomade nägemine imeasi, kuid päris nii lähedalt pole karuga varem kokkusattumist olnud.
FOTO:
Aprilli lõpu palavatel päevadel oli loodusemees Vahur Sepp Ida-Virumaal Alutaguse metsades metsloomade talvel poetatud pabulaid loendamas ning läks läbi noorendiku, kus kolme aasta eest valgustusraiet tehti.
Kuivad haavaoksad raksusid jalge all, tuul puhus tagant. Seejärel jõudis ta lageda alani, kus sai paarkümmend sammu hääletult liikuda. Jäi sinna seisma ja tegi märkmeid.
Ühtäkki nägi silmanurgast liikumist ning kuulis sahinat. Vaatas – 15–20 sammu kaugusel hiilib keskmise suurusega täiskasvanud isakaru.
