Kiirabireform tekitab väikestes keskustes endiselt segadust

Terviseameti kavandatav kiirabireform külvab endiselt segadust. Tartu kiirabi ja Eesti kiirabi liidu juhi Ago Kõrgvee hinnangul suureneb tänu reformile brigaadide arv ja abi jõuab patsiendini rutem. Väikekiirabide juhid aga muretsevad, kust võetakse vajalikud töötajad ning et kiirabil kaob kontakt kohalikega.

Nelja brigaadiga Viljandi kiirabi juht Mati Kallas ütles, et teade kavandatavast reformist tuli neile mullu jõulude eel kui välk selgest taevast. Ning ta ei saa aru, miks on tehtud senised kolleegid ootamatult konkurentideks, vahendas ERR Uudised.

"Meie ei tahaks kedagi kaaperdada ja ega Järvamaa ka ei tahaks ja meie võiksime väga hästi ja edukalt edasi tööd teha samade piirkondadega edasi, mis siiamaani on kestnud, et Järvamaa siis oma kahe või vajadusel kolme, meie oma nelja brigaadiga," rääkis ta.

Kallase sõnul puudutab inimeste ümberpaiknemine eelkõige Tallinna, mistõttu jääbki talle arusaamatuks, miks peab reformima kõiki maakondi.

Maapiirkondades on kiirabil ka sotsiaaltöö tegija roll, sest kohalikud meedikud tunnevad kohalikke inimesi paremini, kõlab järjekordne väikekiirabide esindajate poolt esile toodud eelis suurte ees.

"Kiirabi, kes on olnud pikka aega piirkonnas, kus on püsivad töötajad, kes teab mitte ainult kiirabi poolt, teab ka haigla poolt, teab sotsiaalpoolt. Ta läheb koju, ta näeb, et olukord on kehva, et lapsed on kehvas seisus, et vanemad võib-olla joovad, ta teab kuhu helistada, missugusele lastekaitsjale. Ehk teab, kuidas see probleem lahendada," lausus Jõgeva haigla juhataja Peep Põdder.