Kohalik kiirabi suhtub oma piirkonna inimestesse teistmoodi kui kaugelt tulnu – teeb perearsti tegemata töid, suhtleb lastekaitse, häda- ja ohvriabiga –, kinnitavad Järvamaa kiirabi juht Katrin Roosmaa (paremal) ja õendusjuht Maire Raidvere. Foto: Sven Arbet

Vahetult enne kohtumist Paidesse saabunud uue sotsiaalministri Taavi Rõivasega saatis Järva maavanem Tiina Oraste (IRL) kurja kirja konkurentsiametile. Alla oli kirjutanud ka tema Jõgevamaa kolleeg Viktor Svjatõšev.

Maavanemaid ajas raevu see, kuidas ministeeriumi ametnikud kiirabi reformivad.

Kuigi seaduse järgi on maavanem maakonna kriisitoimkonna juht, ei peetud vajalikuks isegi tema teavitamist sellest, mis tulema hakkab. Aga äkki on tegu hoopis kõlvatu konkurentsi ja kartellikuriteoga?

Kõige magusam osa sellest kirjast on peotäis Eesti Kiirabi Liidu juhatuse omavahelisi e-kirju. Need pärinevad eelmise aasta sügisest, just sellest ajast, kui terviseamet tulevase konkursi tingimusi välja töötas.

Totud ei jaga matsu

“Nihutaks seda hanke teravikku,” kirjutab Tallinna kiirabi juht Raul Adlas 10. novembril mõttekaaslastele läkitatud meilis. “Me peaks saavutama kriteeriumidesse tingimused, mida väikeettevõte ei saa kolme kuuga saavutada /…/, siis peaks konkurss olema rööbastel.”

Sellist küüniliselt avameelset juttu on veel ja veel. Et asi tuleks “Terviseametile söödavas/kantseliitlikus vormis ette sööta” ning et “seda ametnikud armastavad, eriti kui ta kiirabi olemusest palju ei tea”.

Avalehele
51 Kommentaari