Kindel pere-eelarve aitab vältida rahalistesse raskustesse sattumist
Eelarve pidamine tuleb kasuks nii äris kui eraelus - äris on eelarvestamine eduka äriplaani kohustuslik ja vältimatu osa, eraelus aitab see aga vältida rahalistesse raskustesse sattumist, nentis Pangaliidu korraldatud rahatarkuse päeva raames Liivalaia gümaasiumis põhikooli lõpuklassile esinenud Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Anne Sägi.
"Kahjuks pole eelarve tegemine ja planeerimine Eestis kuigivõrd populaarne. Kõrgema sissetulekuga inimesed ei näe planeerimisel mõtet ja madalama sissetulekuga inimestel on niigi raha puudu, tuuakse põhjenduseks, miks eelarvet ei peeta," rääkis ta.
Hiljuti uuringufirma SaarPoll läbi viidud finantskirjaoskuse uuringu kohaselt planeerib kolmandik inimestest oma rahaasju ette vaid ühe kuu ulatuses ning 17% ei planeeri üldse.
Mullune keskmine hinnatõus 3,9% tõi Sägi sõnul kaasa suurenenud kulutused toidulaua katmisele, eluasemele, transpordile ja mõjutas seeläbi tuntavalt inimeste rahakotti.
"Lõppenud aasta viimastel kuudel oli iseäranis märgatav toidukaupade hinnatõus, kuid alanud aasta elektrihinnad kasvatavad sundkulutuste osakaalu pere-eelarves veelgi ja panevad mõtlema, kuidas säästlikumalt toimetada. Arvestades aga aasta jooksul vajaminevad summad kokku, on võimalik vältida ebavajalikke oste ja vähendada vajadust ülemäärase laenuraha kasutamiseks, säästes ise raha suuremate ja olulisemate väljaminekute jaoks," rääkis ta.
„Eelarve tegemine ei ole keeruline, selle tegemist on mõistlik varakult harjutada - nii kujuneb finantskirjaoskusest elu loomulik osa. Aasta algus on just õige aeg, et teha selgeks vähendamist vajavad kulud ning leida võimalusi ka raha ootamatuteks kulutusteks kõrvale panna,“ nentis Sägi, kelle sõnul tunnevad noored eelarve koostamise vastu suurt huvi ning on mõnel juhul ka finantskirjaoskuse poolest oma vanematele eeskujuks.
Sägi sõnul oleks otstarbekas püüda igakuiselt 5-10% sissetulekust ootamatuteks olukordadeks või suuremateks väljaminekuteks kõrvale panna. „Väiksema sissetulekuga inimeste puhul on kohti säästmiseks leida muidugi äärmiselt keeruline. Kuid täpse ülevaate saamine aitaks ehk järgmise palgapäevani toime tulla, ilma et peaks pidevalt raha pärast muret tundma.“ Sägi sõnul tuleks pere-eelarve teha võimalikult lihtne, tabelisse kanda tuleks tulud ja püsivad kulud. "Eelarvet võib pidada paberil, kuid tänapäeval on selleks olemas ka mitmeid arvutiprogramme."
Mida võiks eelarve puhul silmas pidada?
Eristamaks, kust jookseb emotsionaalse tahtmise ja tegeliku vajaduse piir, tasub eesmärgid ja tegelikud vajadused pikemalt läbi mõelda.
„Rohkem tuleks mõelda mitte ainult homsele päevale või käimasolevale kuule, vaid ka sellele, milline on minu konkurentsivõime ja eeldatavad saavutused tööturul mõne aasta pärast,“ tõi Sägi välja.
Teabekeskuse mulluse uuringu kohaselt nägid inimesed esmase tulude suurendamise võimalusena oma kvalifikatsiooni tõstmist. "Kuid võimaluseks on ka oma teadmiste, oskuste ja kogemuse kaasabil uue töökoha otsmine või oma ettevõttes paremini tasustatava töökoha leidmine. Ka isiklik ettevõtlus ning oma oskuste kasutamine sissetuleku suurendamiseks on võimalus – ehk on olemas hobi, millega lisatulu teenida või on aeg küps hoopis oma äriga alustamiseks," tõi Sägi näiteid tulude suurendamiseks.
Kuigi laenamises ei ole iseenesest midagi halba, tuleks laenurahasse suhtuda siiski ettevaatusega ja olla teadlik oma tegelike võimaluste suurusest. Laenu tagasimaksed ei tohiks kindlasti ületada 30% sissetulekust.
„Kes jaksab laenusid maksta, suudaks ka säästa ning võib tegelikult suuremad ostud teha iseenda raha eest ja väiksemate kuludega. Unustada ei tohiks sedagi, et sõbralt või lähedaselt võetud laen on samuti kohustus, mille tagasimaksmisega ei maksa lõputult viivitada," hoiatas Sägi.
· Analüüsi enda harjumusi ja finantskäitumist. Tee selgeks, millised on isiklikud nõrkused, mis rahakotti liigselt koormavad. Katsu neist loobuda ja ole otsustes järjekindel.
· Tee eelarve tegelikest kulutustest ülevaate saamiseks. Leia sobiv viis enda või pere finantsasjade juhtimiseks, olgu selleks siis arvutiprogramm, internetipanga poolt pakutav eelarvetabel või majapidamisraamat paberkandjal.
· Sea pikaajalised eesmärgid - mõtle läbi, millises seisus (ka rahaliselt) sooviksid olla viie või kümne aasta pärast. Pea meeles, et ükski unistus pole kättesaamatu, kui selle poole sihiteadlikult püüelda. Mõtle läbi viisid, mis reaalselt sind eesmärgile kannaks.
· Sea sisse regulaarne kontroll rahaasjade üle, et tekiks ülevaade, kas liigud soovitud eesmärkide suunas.
· Märgi püsikulud eelarvesse ja kontrolli neid hoolikalt. Planeeri arvete tasumise tähtajad lähestikku palgapäevaga, et vältida hilinemist ja viiviseid.
· Toidukuludelt aitab kokku hoida, kui jälgid erinevate kaupluste sooduspakkumisi. Väldi pool- ja valmistooted, kuna isevalmistatu on soodsam ning ka tervislikum. Harjumuseks tasub muuta ka säästmine pisisjadelt, nt. korduvkasutatava poekotiga ostude tegemine. Püüa vältida poeskäimist tungiva vajaduseta, külastades toidupoodi kord nädalas kindla ostunimekirjaga, võimalusel lapsi mitte kaasa võttes.
· Selgita lastele rahaasjade planeerimist. Räägi, kuidas koguda raha suuremate ostude jaoks ja kuidas eristada tahtmised vajadustest. Selgita lastele, missugune on pere-elarve seis - see aitab neil paremini mõista ka taskuraha suurust ja selle saamise põhimõtteid.
· Püüa kulutada vähem, kui teenid. Vaata üle oma teadmised, oskused ja hobid ning arenda neid - ehk annab mõni neist lisasissetuleku või saab mõni neist tulevikus su oma äri aluseks.
· Vaata üle oma lepingud. Trennipaketi või nt sideteenuste vahetus võib kaasa tuua väiksema kuutasu ning paremad tingimused.
· Ole ettevaatlik uute laenude võtmisega, laenuotsus peab olema väga läbimõeldud.
· Ära torma allahindluste ja kampaaniate puhul kohe poodi - mõtle juba ette oma tegelikele vajadustele ning kehtesta rahaline piir, mida ostudeks kasutada võid.
