Et anda aga kõigile omanikele vabatahtlikuks vormistamiseks piisavalt aega, pikendab kinnistusosakond esialgset 1. novembri tähtaega aasta lõpuni. Senine tagasiside näitas, et valdavalt oli pärimine jäänud lõpuni vormistamata teadmatusest.

Maksu- ja tolliameti andmetel on tuhandeid kinnistuid, mille senine omanik on surnud ja uus omaja ei ole kande parandamiseks avaldust esitanud. Nii jääb riigil saamata olulises osas maamaksu.

Järgmise aasta algusest hakkab kinnistusosakond taoliste pärijatega ühendust võtma. Kui omanik ei ole aasta lõpuks kinnistusraamatu kande parandamist taotlenud, saadab kinnistusosakond talle uuel aastal esmalt trahvihoiatuse. Kui ka hoiatuses ettenähtud ajaks taotlust ei esitata, määratakse omanikule 200-eurone rahatrahv.

Kinnistusraamatus olevad andmed peavad peegeldama tegelikkust. Seetõttu palume uutel omanikel esitada vajalik kandeavaldus. Kande taotlemine on riigilõivuvaba ja kinnistuportaali kaudu saab seda teha ka notaritasuta,“ selgitas kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Virve Altuhova.

Kande tegemiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kinnistuportaali või notari kaudu avaldus ja lisada omandiõiguse aluseks olevad dokumendid. Avalduse esitamine kinnistuportaali kaudu ja kande parandamine on riigilõivuvaba. Avalduse vormistamisel notari abiga tuleb teenuse eest tasuda vastavalt notari tasu seadusele. Kui eelnevalt ei ole pärimismenetlust läbi viidud, tuleb pöörduda notari poole, kes teostab pärimismenetluse ja väljastab pärimistunnistuse.

Kehtiva seaduse järgi on pärimisest võimalik loobuda kolme kuu jooksul pärandaja surmast. Kui pärandist loobumine või vastuvõtmine on vormistamata või pärimisega seoses tekivad täiendavad küsimused, tuleks pöörduda notari poole, kelle kontaktid leiab Notarite Koja võrgukodust.
Tartu maakohtu juurde kuuluv kinnistus- ja registriosakond haldab kõigi Eesti piirkondade kinnistus- ja registriasju.