Härjanurme kalakasvanduse peremees, ihtüoloogi haridusega Aarne Liiv ütleb, et keskkonnanõuete latt on juba niivõrd kõrgel, et vaid vähesed kasvandused suudavad sellest üle karata. Ain Alvela

Hiljuti sattus seltskond kalasoovijaid rumalasse olukorda, kui tahtis otse tootjalt kodumaist kala soetada. Kalakasvanduse peremees aga pidas neile loengu sellest, kui mõttetu on üldse Eestis kala kasvatada ning soovitas seada sammud poeketti, kus müügil soodushinnaga Norra lõhe.

Kui tarbijad panid sellist käitumist nii imeks kui ka pahaks, siis kalakasvatajad kehitavad õlgu – pole ime, et kolleegil närvid läbi on!

Eriti vihastab tootjaid poliitikute ning ametnike omaaegne jutt sellest, kuidas vesiviljelus võiks maaelu jalgadele aidata, sest võrreldes teiste Euroopa riikidega paneb Eesti seadus tootjad ebavõrdsesse olukorda, seades kaheldavaid, kuid kulukaid nõudmisi.

Kõige ilmekam olukorda iseloomustav näide on nn punane kala (lõhelised), mis siiani eestimaalaste seas kõige minevam kaup. Ent siinmail kasvatatud kala omahind tuleb kallim mujalt pärit punase kala hinnast, sest sealsetele kasvatajatele saastetasu kehtestatud ei ole.

Jõgevamaal Pedja jõe keskjooksul paikneva Härjanurme kalakasvanduse peremees, ihtüoloogi haridusega Aarne Liiv ütleb, et keskkonnanõuete latt on juba niivõrd kõrgel, et vaid vähesed kasvandused suudavad sellest üle karata.

Avalehele
116 Kommentaari