Kohtute avalike suhete teenistuse juht Malle Aleksius selgitas, et kohus kujundab oma seisukoha saneerimiskava kinnitamise osas peale ringkonnakohtu poolse seisukohta teadasaamist.

AS Tere esitas Harju maakohtule avalduse ettevõtte saneerimise läbiviimiseks selle aasta algul ning kohus algatas 18. veebruaril 2016 selle põhjal saneerimismenetluse. AS Tere poolt esitatud saneerimiskava ei saanud aprillis toimunud hääletusel võlausaldajatelt vajalikku toetust ja jäi vastu võtmata. AS Tere kasutas seadusest tulenevat õigust ning esitas võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks.

Seetõttu otsustas Harju maakohtu kohtunik Hannes Olev oma 12. mai määrusega määrata saneerimiskava hindamiseks eksperdid Toomas Saarma ja Urmas Võimre ning pidi võtma seisukoha saneerimiskava kinnitamise osas 11. juulil.

AS Tere saneerimiskava kohta esitati eksperthinnang 22. juunil.
Hinnangus leitakse, et AS Tere saneerimine ei ole tõenäoliselt edukas. Eksperdid toovad esile, et saneerimiskavas keskendutakse ainult võlausaldajate võlanõuete ümberkujundamisele, samas ei rakendata abinõusid ettevõtte majandusseisu parandamiseks.

Kohtu poolt ekspertide määramine on aga suurimate võlausaldajate, sealhulgas DnB Pank ja Nordea Bank AB Eesti filiaal poolt vaidlustatud. Harju maakohtu 12. mai määruse peale on võlausaldajad esitanud määruskaebused, milliseid maakohtu kohtunik ei rahuldanud.
Samas esineb kohtuniku hinnangul saneerimiskava kohta esitatud ekspertarvamuses puudusi ja ebaselgusi, mille lahendamine võtab aega, kuna tuleks ekspertidelt nõuda puuduste kõrvaldamist ning oma seisukohtade täpsustamist.

Kuna kõnealune määrus on vaidlustatud ning ekspertarvamus puudustega, peab kohus seetõttu otstarbekaks saata seni esitatud määruskaebused Tallinna ringkonnakohtule ning minna ekspertarvamusega edasi peale Tallinna ringkonnakohtu lahendit.

AS Tere võlakoorem on üle 50 miljoni euro, pankadele ollakse võlgu üle 30 miljoni, tarnijatele üle 20 miljoni. Põllumeestest on suurimate võlanõuetega OÜ Vändra 1,1 miljoniga, samuti põllumeeste tulundusühistu Epiko 0,9 miljoni euroga.