Koomik, kelle naljad meeldisid Vladimir Putinile
Need lood ajasid alati saalitäie inimesi naerma, sealhulgas ka neid, kes tema võimulähedasi poliitilisi vaateid ei jaganud. Põhjus oli väga lihtne: Zadornovil enamasti tuli jutu puänt välja, tema huumor oli suhteliselt lihtsakoeline ehk teisiti öeldes, tema naljad olidki sageli naljakad.
Zadornov erines kardinaalselt näiteks meie Eino Baskinist või Sulev Nõmmikust, kelle esinemiste puhul nõukaajal alati inimesed kõrvu kikitasid ja lootsid kuulda mõnda allteksti peidetud torget Nõukogude võimu ja valitseva korra kohta. Zadornov andis lahtise tekstiga otse jänkide ja onu Sami pihta, temal polnud midagi varjata ja lagistas ise rõõmsalt naerda koos Vene koduperenaiste ja pereisadega, kes tema šõud olid vaatama saabunud.
Näiteks selline lugu: Peterburi hotellis elav ameeriklane helistab alla vastuvõttu: “Ma ei saa võileibu mikroahjust kätte!” Hotelli administraator imestab, sest hotellitubades tema teada mikroahje ei ole. Aga saadab ikkagi töömehe asja uurima.
Ameeriklane on pannud võileivad masinasse, sulgenud ukse ja valinud numbritablool kolm minutit nende soojendamiseks. Ainult et see masin oli seif…
Vaadates Vene meedias ja venekeelses sotsiaalmeedias ilmunud vastukajasid Zadornovi surmauudisele, torkab silma, et osutatakse vastuoludele tema avalikes hoiakutes ja tegelikus käitumises.
Kui oma šketsides ja naljades Zadornov näitas Lääne elu naeruväärsena, siis tema surma ilmseks põhjuseks olnud ajuvähki käis ta ravimas Saksamaa kliinikus, ning kuigi ta suri Moskvas, siis oma elu lõpuperioodi veetis põhiliselt Lätis, mis on ka tema sünnikodumaa.
Zadornovi hukutav haigus sai avalikuks eelmise aasta sügisel. Telekanal Zvezda vahendas Vene laulja ja poliitikategelase Jossif Kobzoni sõnu, et too soovitanud abikaasa kaudu Zadornovile sõita end ravima Itaaliasse. “Seal on tekkinud know-how”. Kuid seda siiski ei juhtunud.
Zadornov sündis 1948. aastal Jurmalas, ning ka koolipõlve veetis Lätis, ent kõrgharidust läks saama Moskva lennundusinstituuti. Tuntuks sai ta oma satiiriliste monoloogidega 1980ndate aastate esimesel poole.
Lätis muide on sündinud ka teine Nõukogude Liidu lavakoomika korüfee, kes pani aluse sellele rajale, mida mööda hiljem kõndisid nii Zadornov kui teine Venemaa huumoriklassik Mihhail Žvanetski – Arkadi Raikin. Majale, kus Raikin sündis, on Riias seatud ka mälestustahvel.
Lätivene kirjanik Marks Dubovskis, kes korraldas Lätis Raikini-nimelisi huumorifestivale, kirjutas Zadornovi kohta oma raamatus “Žvanetskist Zadornovini”, et too tegutseb kui Venemaa valitsuse käepikendus – “lollindab” rahvast. “Nii valitsusele kui ka Zadornovile on kasulik, et rahvas vähem mõtleks. Sellist rahvast on lihtsam juhtida – nii riigiduuma kõnepuldist kui esinemislavalt”.
Vietnamis visiidil olev Venemaa president Vladimir Putin avaldas kaastunnet Zadornovi perele ja lähedastele. Mihhail Zadornovi koduleheküljel avaldatud lähedaste pöördumise põhjal mees maetakse sünnimaale Lätti, kuna selline oli tema soov.
