"Juba aastaid on kestnud praktika, kus saadame inimestele, kelle puhul on andmete järelkontrollimisel alust arvata, et nende tuludeklaratsioon vajab parandamist, sellekohase teavituskirja. Seega ei ole tegemist valimatu andmete kogumisega või nn õngitsemisega," selgitas MTA teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

Udde sõnul tuleneb üüritulu deklareerimise kohustus tulumaksuseadusest, kuid sellegipoolest jäetakse see tihti deklareerimata.

Maksu- ja tolliamet saatis üüritulu puudutavad kirjad välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni järelkontrolli raames, mille käigus võetakse ühendust 1898 inimesega, kes ei olnud deklaratsiooni esitanud ning 2711 inimesega, kes olid jätnud ameti hinnangul deklaratsioonis mingid tulud, sh üüritulu, deklareerimata.

Üüritulu andmete analüüsis kasutatakse eelkõige riiklikes registrites, sh kinnisvararegistris, maksuhalduri registris olevat ja kohalikelt omavalitsustelt laekunud infot. Nimelt peab sotsiaaltoetust taotlev inimene, kes vajab toetust eluasemekulude katmisel, taotlusele lisama ka kulutusi tõendavad dokumendid. Hüvitamisele kuuluvad ka üürilepingu alusel tekkivad eluasemekulud.

"Oleme koostanud võimalike üüritulu mittedeklareerinud inimeste nimekirja, mis sisaldub infot üürilepingu poolte, üüriperioodi ja üürisumma kohta ja mille puhul on kohalikult omavalitsuselt toetust saanud inimene kinnitanud nende andmete õigsust. Seega, kui kinnisvara välja üürija on jätnud üüritulu deklareerimata, on amet saatnud meeldetuletava kirja," sõnas Udde. "Lisaks analüüsiti tõepoolest infot ka kinnisvaraportaalidest, kus inimesed avaldasid oma nimel kinnisvara väljaüürimise kuulutusi – sealt saadi infot 88 inimese kohta."

Andmete järelkontrolli käigus võetakse inimestega ühendust kas telefoni, e-posti või kirja teel ning igal konkreetsel juhul selgitatakse ka põhjalikumalt pöördumise põhjust. Kui selgub, et maksudeklaratsiooni on vaja parandada, arvutab MTA omakorda välja maksusumma ja annab isikule maksuteate.