Inimarengu aruanne tõdeb: lähemas tulevikus tuleb valmis olla selleks, et “Eesti demograafilist päevapilti hakkab üha tugevamini vormima 1990. aastatel toimunud sündimuse vähenemine”.

Alanud kümnendil hakkavad nende aastate väiksemaarvulised põlvkonnad ise lapsevanemaikka jõudma, see kahandab paratamatult ja märgatavalt sündide arvu ning viib loomuliku iibe taas sügavamale miinuspoolele.

Ühtlasi tähendab see rahvastikukao ja rahvastiku vananemise jätkumist ning nõuab “ettemõtlevat kohanemispingutust paljudes ühiskonnaelu valdkondades”.

2. mure: kehv majandustase

Eesti majanduse arengutase on Euroopa üks madalamaid. Meie majandust iseloomustab madal sissetulek elaniku kohta, oskustööjõu kehv kättesaadavus ning vähene tootlikkus, kirjutatakse aruandes.

3. mure: mehi on vähe õppurite ja õpetajate seas

“Eesti hariduslikest riskikohtadest tuleb mainida meeste vähest osakaalu kõikide haridustasemete õppurite hulgas ning hariduse vähest positiivset efekti positsioonidele tööturul,” kirjutatakse inimarengu aruandes.

Kui Euroopas on naisi üliõpilaste koguarvust 55% ja ülikoolilõpetajate hulgas 59%, siis Eestis ja Lätis on koguni 70% kõrgkoolide lõpetajatest naised.

4. mure: naiste selgelt nõrgem majanduslik seis

Meeste huvipuudus õpetajapalga suhtes viitab järgmisele tõsisele probleemile: Eesti sooline palgalõhe on Euroopa suurim (27,7%).

Sooline palgalõhe näib olevat seotud naiste suure tööhõivega: kui tööturul on palju naisi, tekivad madalapalgalised “naiste ametid”, samas kui naiste vähese tööhõive korral saavad töötavad naised “meeste palka”.

5. mure: liiga palju on veel lähisuhtevägivalda

Kuritegevuse taset hinnatakse sageli tahtlike tapmiste ja tapmiskatsete sageduse alusel
100 000 elaniku kohta.

1990. aastatel tõusis Eesti selles vallas kurvastavalt kõrgele kohale kogu maailmas (kuni 25 tapmist 100 000 elaniku kohta).

6. mure: väikese riigi suur ökoloogiline jalajälg

Tulenevalt põlevkivienergeetikast, energiakulukatest eluasemetest ja transpordivahenditest, Eesti metsakasutusest ning maailma keskmisest suuremast liha ja piima tarbimisest on meie ühiskonna ökoloogiline jalajälg 2,5 korda suurem üleilmse jätkusuutlikkuse tasemest.

7. mure: koolinoorte tervis

Eesti koolinoorte tervisekäitumine halveneb kiiremini kui mujal arenenud maades, kirjutatakse inimarengu aruandes.

Viimasel aastakümnel on järsult suurenenud ülekaaluliste poiste ja tüdrukute ning järsult vähenenud kehaliselt aktiivsete laste arv.