Vastab notar Priidu Pärna:

Küsimuse puhul tuleb eristada korteriomandiga seotud küsimusi ja laenuga seotud küsimusi. See, kas isikud on abielus või mitte, ei ole selle kaasuse puhul tegelikult oluline. Korter kuulub kahele isikule, s.t on kahe inimese kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades. Selline omandisuhe on tekkinud sõltumata sellest, kes laenu tagasi maksab.

Ärakolinud mees võiks teoreetiliselt oma osa kellelegi ka naise nõusolekuta ära müüa, kuid praktikas ei soovita sellist mõttelist osa siiski osta. Küll võib juhtuda, et mehe mingite muude võlgade katteks näiteks mehe osa korterist arestitakse.

Kui laenulepingu järgi on kaks laenajat, siis kehtib neil panga ees solidaarne vastutus, s.t pank võib laenu sisse nõuda ka ühelt laenajalt täies ulatuses. See laenaja, kes üksi on laenumakseid tasunud, saaks teiselt laenajalt nõuda, et too hüvitaks talle enamtasutud osa. Kui mees seda vabatahtlikult ei tee, aitab üksnes vastava nõudega kohtusse pöördumine.

Kui nüüd naine maksab üksi laenumakseid ja samas on ka mees poole korteri omanik, siis on mees naise arvelt rikastunud. Sellist ülekohut seadus ei salli. Naisel on õigus nõuda mehelt, et too oma osa talle õiglase hinnaga ära müüks või nõuda kohtus kaasomandi lõpetamist.

Kohus määrab eelduslikult terve korteri naisele kohustusega hüvitada mehele see osa, mis tema on algselt sisse maksnud või mis osas laenu tasunud.

Kui naine ei jõua üksi laenu tasuda, võib ta korteri panga nõusolekul müüa ja pank võtab siis müügihinnast laenujäägi endale. Korteri müügiks on vaja siiski ka mehe nõusolekut ja mees peab tulema notari juurde müüki vormistama.

Kui mees nõusolekut ei anna ja panga ees tekib võlgnevus, müüb pank korteri kohtutäituri kaudu ise enampakkumisel, kuna laenu tagatiseks on tõenäoliselt seatud korterile ka hüpoteek. Selliste olukordade teket aitab vältida vanarahvatarkus “Üheksa korda mõõda, üks kord lõika”.