Kullakallid külapoed: kaubandusketid söövad väikepoed välja

Üheksakümnendate aastate keskel oli Eesti väikeste poodidega väga tihedalt kaetud. Pea igas külas oli ikka oma pood ning veidi suuremates külades võis tegutseda lausa neli või viis kauplust. Inimesed said hommikul toast välja astudes valida, kummas suunas poodi jalutama hakkavad. Tänaseks on kahjuks pilt paljuski muutunud.

Ei saa siiski väita, et kõik väikestes asulates tegutsenud poed uksed sulgenud oleksid. Osad külapoed on tänaseks haaratud suurkaupluste kettide koosseisu. Ehkki eraettevõtjaile kuuluvatest külapoodidest õhkub paljudele meelepärast soojust ja kodusust, on selge, et linnapoodide hindadega nad alati võistelda ei suuda. Seda suudavad teha aga kaupluseketid.

Seega võib paljudes maakohtades näha kauplusi, mis kannavad nime A ja O või Meie Toidukaubad. Meie toidukaupade ketti kuulub üle 60 poe, A ja O alla lausa 151 kauplust.

Kauplusekettidesse võib leida kahetist suhtumist. Osa inimesi on seisukohal, et nn suured söövad väikesed ettevõtjad välja. Teised jälle leiavad, et kaupluseketid aitavad maaelul paremini toimida. Väikeettevõtjaile kuuluvatel poodidel on võimatu hoida poekettidega sama hinnataset ning maksupoliitika ei tee olukorda kergemaks. Jäneda väikepoe omaniku abikaasa Eda leiab, et väikeettevõtjaid võiks ikka rohkem toetada. „Eks see maksukoormus on ka ikka liiga suur,“ sõnab Eda.

Samas on külainimesed õnnelikud, kui elukoha läheduses pood asub, kuulugu see kaupluseketti või mitte. „Pood võiks ikka olla. Muidu paljud peaksid hakkama vaatama, et bussiga või mismoodi saaks. Minul endal on küll auto, aga hea ikka kui kaugele sõitma ei pea!“ kirjeldab külapoe vajalikkust 63aastane talumees Ants.

Külapoed kannavad sageli ka suhtluskeskuse ülesannet. Hommikupoolikul mõnda väikesesse poodi sisse astudes võib näha, et inimesed ei kiirusta liigselt kauba välja valimisega. Üksteisele jagatakse toodete osas nõuandeid ning vahetatakse muljeid muudelgi teemadel. Nii mõneski kohas on poega ühendatud postipunkt. Osade külapoodide juures on sisse seatud lauad-toolid ning poest saab lisaks toidukraamile ka sooja jooki osta.

Olgu tegu väikeettevõtte või kaubandusketiga, poe paiknemine kodu lähedal on paljudele mitmes mõttes oluline. 72aastane Virve võtab keerulise teema kokku: „Kui külanaised peavad hakkama klapitama, et taksoga linnas poes ära käia, siis on juba puhta jama!“