Kuremäe kloostri nunnadele ehitab vanadekodu Helme kandi puidufirma
Kaks suurt ettevõtet, mis taasiseseisvumisajal seal puidutöötlusega tegelema hakkasid, on siiani eesrindlikud. Kui Kadi rattaga Linna külla jõudis, olid usinad töömesilased juba ametipostil. Esimesena vurasin ettevõtesse nimega Skan Holz Helme AS, mis tähistab sel aastal oma 25. aasta tegutsemisjuubelit.
Külalisele on firmat mugav leida - viidad ja logod juhatasid lihtsasti kohale. Ettevõttes võõrustab mind juhataja Argo Mehide, kellel oli käimas kibekiire tööpäev. Ajakirjanikuga vestlemise kõrval suutis ta vastata kirjale ja ka telefonikõne maha pidada.
Naised usinad
Aga kuidas siis Skan Holz on suutnud veerandsada aastat turul olla ja pakkuda kvaliteetset toodangut. Mehide leiab, et ega seal saladust pole, järjepidev töö ja investeeringud firmasse on olnud edu võti. Samuti peab juhataja oluliseks õnne püsida konkurentsivõimelisena turul. Modernne tehas, ajaga kaasas käimine on küll oluline, aga kõige olulisemaks peab juhataja siiski tööjõudu.
Hetkel töötab ettevõttes ligikaudu 65 inimest, mis pole aga sugugi parimate päevade number. Tippajal jagunes tööpäev kaheks vahetuseks ja töötajaid oli ligi 120.
Koos ettevõttega peavad suurt tööjuubelit ka kolm auväärset töölist, kes alles firma asutamisajast. Töötajad on peamiselt kohalikud, Helme vallast, Tõrvast ja ka naabermaakonnast Viljandist on paar inimest, kes igapäevaselt käivad Linna tööle.
Sellele, kas hetkel on uusi töötajaid vaja, vastab Argo Mehide rõõmsa moega, et häid inimesi läheb alati vaja. “Oluline on, et inimesel silm säraks, töötahe ja kohustustunne oleks olemas. Õppida on võimalik kohapeal, aga ega spetsialistidest ära öelda,” on Mehide veendunud, et kuldsed käed lähevad kaubaks koheselt.
Ka feministid ei saa Skan Holzi pihta hammast teritada, sest naisi on ettevõttes peaaegu samapalju kui mehi.
Murekohaks peab juhataja aga seda, et noori ei tule piisavalt peale. “Ettevõttes töötab küll mitu kohalikku noort, kuid rõõmustav oleks neid veelgi rohkem näha. Puidutöö ja tisleriamet on väga vajaminevad elukutsed, millega töötuks jääda on keeruline,” soovitab Mehide noortel puidutööd õppima minna ja oma kogemustepagasit just nende juures täiendada.
Toodang üle maailma
Lõviosa nende toodangust reisib välismaale. Üllatava numbrina tuleb välja, et eelmine aasta oli ettevõtte eksport kogutoodangust lausa 91%. Peamiselt jõuavad nende majakesed Euroopa Liitu ja populaarseim sihtkoht on Saksamaa. Kuid koostööd on tehtud ka selliste eksootiliste paikadega nagu Hiina, Filipiinid, Korea ja Jaapan. Kuna skandinaavia disain ja puit on seal väga hinnatud ja üsna raskesti kättesaadav, leiavad õhtumaa inimesed partnereid just väiksest Eestist Linna külast.
Peamiselt müüakse sinna väikseid ja mugavaid 28 mm ja 45 mm seinapaksusega suve- ja aiamaju.
Skan Holz rõhub alati mugavusele - oluline on, et klient saaks ise oma maja püsti panna.
Vundamenti pole vaja, töömehi samuti. Naiivsele küsimusele, kas tegu on nagu legomajadega, vastab Argo Mehide naerdes, et justkui nagu oleks jah.
Üheks nende erilisemaks projektiks peab juhtaja aga suurt elumaja Taanis, mille ruutmeetrid ulatuvad lausa 130-ni. “Aga eks iga projekt on eriline ja omamoodi. Maja võib välja valida kataloogist või lasta teha oma soovile vastav,” räägib Mehide, et erilahendused on teretulnud ja nad on valmis kuulama kliendi soove ja andma endast parima, et maja valmiks.
Tootevalikust leiame eelkõige 19 mm aiakuurid ja 70 mm seinapaksusega suvemajad. Kuigi paljudes maailma paikades piisab sellest ka talve üleelamiseks, siis meie kliimas on nende nimetus ikkagi suvemaja.
Aastaringseks elamiseks majad tehakse eriprojektide järgi ja selle tulemusena saavad soojustatud ka põrand, seinad ja katus ning tulemuseks on kena ja soe freesprussmaja.
Majade valmistamiseks kasutatav saematerjal pärineb kodumaalt, aga ka naabritelt Soomest, Venemaalt ja Lätist. Skan Holzi tootmises ringi uudistades jäävad silma kaasaegsed töötingimused, suured ja avarad ruumid. Suureks üllatuseks on ka see, et puidujäätmeid firmal peaaegu ei tekigi - ülejääk müüakse maha või põletatakse katlas, et tööruumid soojad hoida. Selline taaskasutus on igati tänuväärne ja samas ka jätkusuutlik lahendus firmale.
Ettevõttel on aastatega kujunenud ka traditsioonid ja tavad. “Iga aasta peetakse jõulupidu, kuhu on oodatud kõik töötajad kaaslastega. See on mõnus aeg, et nautida üksteise seltskonda ja vaadata tagasi tehtud tööle,” räägib Mehide ühisest seltskondlikust koosviibimisest.
Noorte puudus
Edasi viivad rattad üleaedsete juurde, kus ootab mind ees kohtumine palkmajade tootmisega tegeleva Ritsu AS-i tegevjuhi Elari Kivisooga. Alustuseks joome kohvi ja uurin natukene firma hingeelu ja seda, millised töötajad siin on.
„Müügispetsialistidest arhitektideni, inseneridest koristajateni. Kõik inimesed on väga olulised ühe kvaliteetse maja valmimise juures,” teeb kiirülevaate Kivisoo.
Nende kollektiivis on hetkel 62 inimest, enamasti meesterahvad. Samamoodi nagu Skan Holzi esindaja leiab ka Elari Kivisoo, et noori on vähe. Ka nemad hindavad väga noori, kes tahavad õppida ja areneda. Seepärast võtavad nad meeleldi hakkamist täis noori ka praktikale - hetkel on neil lausa neli usinat õppurit kätt proovimas.
Ritsu AS on oluline tööandja kohalikele inimestele, sest enamus nende töötajatest elab 35 kilomeetri raadiuse ulatuses. „Samuti on inimesi ka Valgast. Üks kontor asub Tartus lisaks Linna küla omale,” räägib tegevjuht.
Kodulehelt uurides märkasin, et ka nende firmal on ekspordil väga suur osakaal. Tegevjuht seda ei eita, kuid leiab, et suur tähtsus on ka koduturul. Nad soovivad pakkuda eestlastele mõnusaid kodusid kohalikust toorainest.
„Tagasiside on tähis ja see annab võimaluse edasi arenemiseks ja veel paremaks tööks. Aastatega on tekkinud usaldusväärsed partnerid üle maailma,” tunnistab Kivisoo, et Kesk-Euroopas on nende jaoks igapäevased partnerid, näiteks Prantsusmaa, Austria ja Saksamaa. Minu jaoks tekitavad aga nimekirjas elevust sellised riigid nagu Asebaidžaan, Uus-Meremaa, Jaapan või Maroko. Kivisoo leiab, et välispartneritega on keerukas suhelda, aga see kõik on seda väärt.
Näiteks ehitasid nad Norra suure hotelli, Marokosse tuleb 24 majast koos restoraniga koosnev turismikompleks.
Mõtlen endamisi, et kui külastada kõiki neid riike, kuhu Ritsu AS on oma majakesi paigaldanud, saaks ümbermaailma reisi teha küll.
Nunnade vanadekodu
Lisaks erinevatele palkmajadele pakuvad nad ka elementmaju ja puitpaneelmaju. 26 aastaga on paigaldatud ligi 3500 elumaja. Ritsu AS toodang rõhub individuaalsele lähenemisele ja kliendi soovidele, just nagu oleks tegemist rätsepa ülikonnaga.
Minu jaoks on üks kõige huvitavam klient, kes neil olnud on, Kuremäe klooster. Hetkel käib maja tootmine ja üsna pea alustatakse ehitusega - Kuremäele ehitatakse suur kahekorruseline nunnade vanadekodu. Ühes otsas asub ka pisike kirik, et nunnadel oleks mugavam ja nad ei peaks pikka teekonda kloostri peakirikusse enam ette võtma. Kes oleks osanud arvata, et Kuremäe kloostri õuel särab tükike meie kohalikku toodangut.
Selliste ettevõtmistega panustab Ritsu AS kohalikku kultuuri ja inimeste elu paremaks muutmisele, vähemalt minu arvates.
Lisaks majade ehitamise ja paigaldamisega on ettevõte olnud tegev masinate ehituse ja tehnoloogia arendamisega. Nende tehases jäävad silma kvaliteetsed ja unikaalsed masinad. Kivisoo räägib, et alles hiljaaegu patenteerisid nad ühe erilise nurgatapi lahenduse, mille tootmise tarbeks masinat hetkel käivitatakse.
Tegemist on maailmas tõepoolest ainulaadse ja unikaalse masinaga. Eriliseks teeb selle aga see, et kokku on kogutud Norra käsitöö palkmajaehitajate aastasadadega kogutud tarkused ja loodud masin, mis oskaks seda tappi valmistada.
Tooraine on enamasti kohalik. Lisaks Eestimaa metsades kasvavale puidule tuleb liimpalkmajade algmaterjal Põhja-Soomest, kus kasvab eriti tihe ja kvaliteetne puit.
Kuid siiski on näiteks ümarpalgid pärit just Eesti metsadest. Kohapeal töödeldakse ja viimistletakse materjal, samuti tehakse ka värvimistööd.
Elari Kivisoo näitab ettevõtte territooriumi ja tööruume. Mõnes hoones on nii mõnus värske puidulõhn, et tahaks seda suuta kuidagi kirja panna. Ahmin kopsud head lõhna täis ja tõttame edasi. Uus tootmisliin töötab täistuuridel ja seal ümber askeldavad tublid töötajaid. Ruumid on suured ja avarad ning ruumipuuduse üle kurta kindlasti ei saa.
Õues seisab suur kaubaauto, kuhu tõstetakse veel viimaseid pakke peale, et siis suund Norra poole võtta, kus maja endale koha ja sealsed inimese uue kodu leiavad.
Enne lahkumist, uurin veel tegevjuhilt, kas ka nende firmal nagu Skan Holzil on mingisuguseid traditsioone, mida üheskoos aus hoitakse. Ka nemad tähistavad igal aastal üheskoos jõule, eelmine aasta käidi vastvalminud ERMis ringkäigul ja einestati üheskoos sealses restoranis. Omakeskis tähistatakse ka sünnipäevi. Ühtlasi on tavaks igal suvel ja jõulude ajal kollektiivselt puhata, et kõik töötajad saaksid aja maha võtta ja nautida aega oma lähedastega.
Tagasiteel mõtisklen saadud informatsiooni ja teadmiste üle ja nendin, et õppisin selle paari tunniga palju uus asju ja nägin, kuidas areneb kohalik elu ja kus paljud minu tuttavad töötavad. Ja kui aus olla, siis heameelega töötaksin isegi Ritsu AS ettevõttes.
Maaelu püsimajäämisel ei saa iial alahinnata selliste tublide tööandjate ja töötajate pingutust ettevõtete püsimajäämisel. Nagu laulusalm ütleb „kuni su küla veel elab, elad sina ka” ehk loodetavasti on Helme kandi nii suuremate kui päris väikeste asulate tegusad firmad pika ja kuulsusrikka tulevikuga. Seda enam, et nende firmade eesmärk pole kiiresti koor riisuda ja siis uksed kinni panna, vaid igapäevaselt arenetakse nii toodangu kvaliteedi kui töötingimuste suhtes. Siinkohal pole Linna küla ettevõtjatelt õppida ainult alustavatel ettevõtjatel, vaid ka juba kaua turul olnud tegijatel.
Allikas: Helme Kihelkonnaleht
