Foto: Hendrik Osula

Suurim muudatus hõlmab nõuet, et ELi mittekuuluvatest riikidest ELi saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita (taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita) keelatud kaasa tuua taimi, lõikelilli, puu- ja köögivilju, aed- ja metsamarju ning seemneid.

Nimetatud dokumenti väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud haigused ja kahjurid.

Erandina võib ilma fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua 5 liiki puuvilju: banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel, millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud.

Alates selle aasta 14. detsembrist täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri ning ettevõtetel tuleb arvestada, et kõik taimed sh puu- ja köögiviljad ning seemned peavad olema fütosanitaarsertifikaadiga varustatud.

Sisseveoks keelatud taimed ja taimsed saadused konfiskeeritakse ja hävitatakse.

Uue määrusega muutub ettevõtetele kohustuslikuks esitada sissetoodavate kaubasaadetiste eelteatisi spetsiaalse ELi impordikontrollisüsteemi TRACES NT kaudu. Eelteatis tuleb esitada enne kauba piiripunkti saabumist.

Taimed on osa inimeste ja loomade toiduahelast ning meid ümbritsevast looduskeskkonnast ning seetõttu on ohtlike taimekahjustajate puhangutel hävitav mõju meie elukvaliteedile.

ÜRO andmetel hävineb maailmas taimekahjustajate tõttu juba 40% toidukultuuride saagist. Kolmandatest riikidest veetakse ELi siseturule järjest suurenevates kogustes taimi ja taimseid saadusi ning nende kauplemisega kaasnevad ohud põllumajandusele, keskkonnale ja majandusele tervikuna.

Taimehaigused ja kahjurid ei tunne riigipiire ning taimede või isegi nende transpordil kasutatava puidust pakkematerjali ühest riigist teise toimetamisega kaasneb suur risk kahjustajate sissetoomiseks ja levimiseks.

Mitmed ELi riigid kannatavad taimehaiguste ja kahjurite tõttu: Itaalias on haigestunud oliivipuud ohtliku bakteri Xylella fastidiosa-ga, Portugalis on mikroskoopiline ümaruss männi-nematood hävitanud miljoneid mände ning Poolas on kartulitootjad hädas kartuli-ringmädanikuga.

Geograafilise asukoha tõttu on Eestil kindlasti eeliseid vältimaks nende haiguste ja kahjurite sissetungi, mida meie territooriumil veel ei ole. Samas suurendab seda ohtu märgatavalt kaubavahetuse intensiivistumine ja kliima soojenemine.

Üheskoos ELiga on paljud maailma riigid mõistnud, et suurem rõhk taimetervisele tähendab väiksemat saagikadu, tõhusamat võitlust maailmas eksisteeriva vaesuse ja näljaga ning säästvamat põllumajandust. ÜRO Peaassamblee on kuulutanud 2020. aasta Rahvusvaheliseks Taimetervise Aastaks ning sellega juhitakse kõigi tähelepanu taimetervise edendamise ja tugevdamise vajadusele.