Kuue kase langetamine muutus loata raieks
Suurest raiest oma Hiiumaa kinnistu elektriliini all sai mandril elav Külli Friedemann teada alles siis, kui esimene huviline ostja talle helistas.
Ostja küsis, kas naine ei tahaks oma puitu, mis värskelt maha võetud, temale müüa. “Mis puitu?” oli naine jahmunud.
Ostja loobus kaubast
Asja uurides selgus, et tõepoolest oli keegi tema maadel piki liinialust suuri puid langetanud. Raietöö jooksis korraga läbi mitme Friedemannile kuuluva lahustüki ja kogu metsamaterjal oli liini all laiali.
“Kui puit on maas, siis müüa ta tuleks,” oli üks mõte, mis naisel selles segases seisus tuli. Aga ostuhuviline hakkas küsima metsateatist.
Mingist teatisest ei teadnud Külli Friedemann midagi. Seda kuuldes oli ostja lahkunud – dokumentideta puit on tänapäeval liiga kahtlane kaup, et ettevõtja sellega riskida tahaks.
Naine leidis end olukorrast, kus tema tahtest sõltumatult oli toimunud metsaraie, maas vedeles puidulaga, millel ebaseaduslikkuse kahtlus. Nüüd tuli selle kõigega midagi ette võtta.
Seda ta liini hooldajale päris ette heita ei saanud, et üldse kontakti ei võetud. Mandril asuva firma Lemon Investments OÜ juhataja Hannes Kiipus tõepoolest helistas umbes kahe kuu eest ja saatis ka meili.
Lepiti kokku, et tohib raiuda kuus kaske ja 20 meetrit kraavivõsa. Kuna see asus põllumaal, ei olnud vaja keskkonnaametile metsateatist esitada.
Lepiti kokku, et tööde algusest antakse mõni päev varem märku, et maaomanik saaks ise juures olla.
“Kuuest puust tulev materjal ja võsa on loomulikult teie oma,” kinnitas helistaja.
Märkuandmist polnud, raie ulatus metsamaale ja kuue kase asemel raiuti kümneid.
Segaduse klaarimine
Friedemann andis asja keskkonnainspektsiooni, kes veel olukorda kommenteerida ei taha.
“Menetlus käib ja ehk järgmisel nädalal saab midagi ütelda,” lausus inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.
Lemon Investments vedas raiutud puidu aga teisipäeval korralikult kokku.
“Traktor koristab ka raiejäätmed ja ise olen võtnud ühendust keskkonnaametiga. See, mis juhtus, on kahetsusväärne,” ütles Hannes Kiipus. “Ma ei osanud Friedemanniga suheldes arvata, et maa piiri tagant algab ta teine maatükk. Sellepärast rääkisime ainult kuuest kasest.”
Firmajuht nentis, et oleks pidanud olukorda kontrollima. Kahelda, et metsamaal käib metsateatiseta raie, ta ei osanud, kuna nüüdseks endise töödejuhataja Boris Lehtjärve sõnul pidi kõik korras olema.
“Mina süüd enda peale ei võta,” ütles Lehtjärv. “Olin küll olemasolevate metsateatiste üleandja, aga see, et maatükile, mille kohta teatist polnud, raiuma mindi, on ikka raiuja süü.”
“Niisugused olukorrad ei lõpe enne, kui ei muutu riigihangete süsteem, et liinialuste hooldajad leitakse vähempakkumiste korras,” ütles Hiiumaa metsanduse tugiisik Aira Toss.
Praegune süsteem tähendab tema hinnangul juba ette planeeritult lohakust ja laga – korralikud firmad, kes oma töötajatele palka ja riigile makse maksavad, ei suudagi nendel hangetel konkureerida.
“Eesti teisest otsast tulnud tegijatel ei ole võõras paigas tegutsedes ka sellist sotsiaalset vastutust, nagu oleks kohalikel,” leiab Toss.
Kaugelt või lähedalt
Hannes Kiipus rääkis, et Lemon Investmentsil on praegu arusaamatusi kokku kolme Hiiumaa maaomanikuga, kellega on soov olukord koos lahendada.
“Kõige lihtsam oleks nii-öelda kaduda ja teha hoopis uus firma, aga seda meie ei taha,” ütles ta. “Tahame näidata, et oskame ka vastutada. Kui me kaoks ja tuleks keegi järgmine, kaob usaldus lõpuks täielikult.”
Kiipus lisas, et tema firma raietööde kvaliteediga on kõik korras, aga Hiiumaal osutus nõrgaks kohaks – mille ta ikkagi endise töödejuhatajaga seostab – teabe liikumine.
“Liinide omanik võiks maaomanikke raietöödest paremini teavitada juba siis, kui neid alles plaanib,” arutles ses loos kõige kehvemasse seisu jäänud Friedemann. “Siis teaksime meie ka end ette valmistada. Ei ole sugugi meeldiv olla olukorras, kuhu sattunud olen.”
Puht juriidiliselt võttes saaks Friedemann põllumaalt raiutud kased müüa kinnistusraamatu väljavõtte alusel, kuid metsamaalt raiutud puidu müük nõuab metsateatist, mida ei ole.
Elektriliinide hooldamise töid teeb põhimõtteliselt Eesti Energia Jaotusvõrk, seda kas pikaajaliste lepingupartnerite või ühe objekti põhiste hangete kaudu.
“Lõppkokkuvõttes vastutame kvaliteetse tulemuse eest kliendi ees siiski meie,” lausus jaotusvõrgu käidu osakonna juhataja Jaanus Tiisvend.
