Ühtekokku pole Elsa Vatter saarelt ära käinud järjepanu viis kuud, mida on rohkem kui kunagi varem. “Kui abikaasa veel elas, siis tema sõitis paadiga ja sai ikka vahetevahel välja,” ütles Elsa Vatter. “Mina ei sõida ei traktori ega paadiga ja mul ei ole, kes mind sõidutab.”

Kui vahepeal poleks vabatahtlikelt merepäästjatelt ja Kesselaiu hooajalistelt elanikelt abi saabunud, oleks toidu- ja kütusevaru praegu juba otsas. “Nälga ma veel ei sure, mul on järel liha, kartulit, kapsast ja makaroni,” rääkis saarevaht.