Alsko 1000 üks omanikke Einar Visnapuu. Foto: Sven Arbet

Kuu eest avaldas Maaleht palju vastukaja saanud intervjuu „Õlle hind ei lange enam kunagi!” Alko 1000 ühe omaniku Einar Visnapuuga. Saatsime loo ka Läti Delfile, kuhu see möödunud nädalavahetusel üles riputati.

Artikli „Alko1000 omanik: hindu mõjutab Eesti kaupmeeste ahnus, mitte aktsiis” juurde küsis Läti kolleeg kommentaari ka mõningaid suuremaid alkoholitootjaid koondava Läti alkoholitööstuse liidu LANA tegevjuht Dāvis Vītolsilt, kes toob välja, et kiire aktsiisitõus toobki kaasa läbimüügi vähenemise, kus kaupmehed peavad äraelamiseks hindu tõstma.

„Kui Läti järgiks Eesti näidet, võib samamoodi oodata, et poodides tõuseb hind kiiremini kui vaid aktsiisi ja käibemaksu jagu,” ütleb Vītols. „Pooleliitrise 5% õlle aktsiis ja käibemaks Lätis on 0,21 eurot, aga Eestis 0,51 eurot. Kui ühe liitri 40% alkoholi aktsiis ja käibemaks Lätis on 8,08 eurot, siis Eestis 12,04 eurot.”

Ka kommentaariumist leiab toredaid mõtteid.

“Miks pole sellist poodi loonud Läti ettevõtjad? Kas liiga laisad või on raha juba niigi liiga palju...”, kirjutab kommentaator Dīvaini.

“Eestis on keskmine- ja miinimumpalk kõrgemad. Loogiline, et ka hinnad peavad kõrgemad olema,” arvab Jaunais.

„Eesti õlu ei maitse hästi. Seetõttu nad Valmiermuiža järgi sõidavadki,” kirjutab Vārds.

„Arvan, et Läti ja Eesti kaupluste juurdehindlus on sarnane. Ainus vahe on see, et Eestis saab, või ollakse sunnitud maksma suuremaid palku,” kirjutab Maris Vuc.

“Läti vellekesed ahnuse poolest kuidagi alla ei jää,” arvab Jurka.

„Ostutuurid on mõistetavad. Läti piiriäärsed elanikud ostavad alkoholi Venemaalt ning paljud „õigustavad end”, et osta tuleb seetõttu, et on odav, mitte seetõttu, et tahad juua,” kirjutab Pierobežnieks.

“Ei ole tarvis alkoholismi segamini ajada säästusooviga. Miks peaks normaalne inimene, kes vahetevahel (1-2 korda kuus) joob, sõitma teise riiki, et viis või kümme eurot säästa? Inimesed on lihtsalt haiged alkohoolikud, kui ei suuda oma joomist piirata ning on seetõttu valmis Lätti sõitma, auto täis laduma ning samal ajal mõtlema, et on midagi „säästnud”,” kirjutab Mojo 2000.

Talle vastab Aldis Viesturs: „Kuid riik on inimesed alkohoolikuteks muutnud. Ma ei osta ju igavusest alkoholi ja diislit Leedust.”

Sekkub Kārlis Kalējs: “Viesturs, kas sa ei ole siis riigi osa? Kas sinust ei moodustu riik? Vasta, mida sa siis riigi all mõtled. Ära tüütavad debiilsed piiksujad, kes oma alkoholismi õigustavad sellega, et riik on nad selleni viinud. Vahest keeraks küsimuse teistpidi? Kuhu sellised joodikud nagu Aldis Viesturs on riigi viinud?”

Guntars: „Kuule Einar, alkohol pole sugugi esmatarbekaup, mistõttu see võiks ka meil mitu korda rohkem maksta. Eestlased on targemad, ei taha oma rahvast mürgitada, erinevalt Läti kaupmestest ja sinust.”

„Kui eestlased riisusid Soome alkosõprade pealt koore, ei heitnud Eestile keegi midagi ette. Nüüd, kui eestlased ja soomlased tonniviisiliselt meilt alkoholi ostavad, tekkis kõigile südametunnistus – lätlased mürgitavat inimesi. No kes neid siis jooma ajab? Ära joo ning probleemi pole! Ning on kohe teine perspektiiv,” kirjutab Kārlis Kalējs.

“Taanis maksab odav suitsupakk 5 eurot, aga Lätis 3,2 eurot. Kus on kallim, kui Taanis teenib paki suitsu 12 minutiga, aga Lätis 45 minutiga?,” küsib MP.

„Kui alkoholimüüjat võib kutsuda edulooks, on midagi valesti,” leiab Taspatsjaanis.

„Lahe kontor mehel. Disainkardinad ja puha. No mis teha, äri edeneb, inimene võib lubada :). Põhimõtteliselt näeb kõik selline välja – homme muudetakse seaduseid, siis võtan arvuti kaenlasse ja lähen, tšau!,” kirjutab Tālavs.

“Äri edeneb, kardinad pole siinkohal olulised. Võimalik, et poisil on majas sellised kardinad, et sul vajub mokk lahti,” vastatakse Tālavsile.