Kuigi vallimäel salvestati telesaadet "Lauluga maale", kus rahvamurd, pidulikud kleidid ning salvestustempoga hästi kaasa tulev publik, oli nii sealsamas kui ka kogu linnas tegelikult käimas veel mitu ettevõtmist. 

Vallitornis oli tavapäraselt avatud Ajakeskus Wittenstein, linnas sai vaid Järvamaal kehtiva raha eest jalgratast rentida, kultuurikeskuse kõrval murul käis paeskulptuuride valmistamine, Mäo poolt Paidesse saabujad võisid tunnistada äsja avatud linnatähist jne.

Oma paekivi

Kes veel pole teadvustanud, et Paide on oma nime saanud paekivilt (Wittenstein, Weissenstein, Paelinn, Paede, Paide), peab peagi seda fakti tunnistama, kuna linn on täis paekivist skulptuure ja neid lisandub igal aastal, kui taas peetakse Paide paepäevi. 

Paide Kultuurikeskuse kultuuritöö korraldaja Märt Trumani andmeil on praegu linna peal skulptuure 103.

Tänavustel paepäevadel valmistas üht lisanduvat skulptuuri Vodja kooli õpetaja Indrek Kuuse. Mees näitas murul paetükkide kuhilaid, mis suurest dolomiidiplokist selleks hetkeks välja olid raiutud, ja tööplatsil seisis juba kivis loetav mehe figuur.

"Kaks aastat tagasi tegin töö kivist, mis juba töötlematagi ütles ette, et sellest peaks tulema naine. Nii valmis ema ja lapse skulptuur, mis on üles pandud Paide lasteaia juurde. Nüüd tuli mõte, et emal peaks olema ka isa kõrval," jutustas Indrek Kuuse.

Kuigi Paide linnas on oma paekivi täiesti olemas, teeb Indrek Kuuse isakuju Raplamaalt toodud Orgita dolomiidist. Eelkõige on põhjuseks, et Paide oma paas on nii kihiline, et ei võimalda kivi kätte saada suure plokina.

 "Enamasti tehakse paeskulptuurid Mandri-Eestis just Orgita kivist," nentis Kuuse, kelle kõrval väiksemate paekamakate kallal tegutses mitu ta õpilast.

Oma ajamasin

Paide paekivi lugu jätkub vallimäel, kus omal ajal sündis koos ordulinnusega ka paiga saksakeelne nimetus. Linnus ise kerkis arvatavasti eestlaste muinasaegse Alempoisi maakonna põhjapiiril asunud elupaika või linnamäele.

Restaureeritud vallitornis tegutseb Eestis ainulaadne Ajakeskus, kus saab ajamasinaks kohandatud liftiga sõita läbi Eesti ajaloo muinasajast euroajani. Igal korrusel on eri aeg ja külastajad saavad valida, kas vaatavad neid uhkeid väljapanekuid ise või tellivad ringkäigu koos giidi ja ajastuhõnguliste ettevõtmistega (näiteks Eesti aja korrusel pakutakse napsi Kännu Kukk).

Ajakeskus korraldab koolitusi, kontserte, töötubasid, võimaldab oma ruumides ajaloo hõnguga sünnipäevade pidamist jm. 

"Kutsume siia oma ajalugu üle vaatama kõiki üle Eesti," ütles Ajakeskuse Wittenstein juhatuse liige Ants Hiiemaa.

Ajakeskuses pakutava kohta on öeldud, et peale kõige muu iseloomustab seda meie ajaloo vaimukas käsitlus. 

Näiteks Eesti aja korrusel ei ole välja pandud ainult linnakodaniku tolle aja mööbli näidiseid, vaid nendega on sisustatud terve tuba, kus ka naismannekeen ning kaks meesmannekeeni - üks astub sisse uksest, teise jalg paistab välja kapi ukse vahelt. Sildistatud on see ekspositsioon kui "Juhtum linnakodaniku korteris".

Juba orduaja korruselt võis näha telesaate salvestamise paika, mis puht füüsiliselt jäi muinas- ja orduaja vahele. 

Oma raha

Laulusaate salvestusega samal päeval oli Paides kreisilinnapäev, laat, avati mitu näitust, paekivist linnatähis jne. Peale muu on Paides olemas oma raha P.A.I., mida saab mis tahes vabatahtliku töö eest (üks töötund = 3 P.A.I.d). 

Oma rahaühiku kasutusele võtmise taga on kohalik kogukondlik liikumine. Raha ehk tegelikult väärtpaberi väljaandjaks on seltsing P.A.I.de Pank. Raha kehtib mitme kaupleja juures ja Järvamaa vabatahtlike keskuses saab sellega maksta 50 protsendi ulatuses, kui ostetakse näiteks kasutatud ehitusmaterjali.

Kogukonnaliikumise üks peateemasid on praegu Paide ajalooliste ehitiste kordategemine ja selleks korraldatakse isegi koolitusi.


Maaleht ja ETV kutsuvad rahvapeole
- Sel suvel on telesaate “Lauluga maale” salvestus seitsmes Eestimaa paigas.
- Saatejuhid on Kerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.
- 13. juulil Paide vallimäel salvestatud saade on eetris 20. juulil.
- 14. juulil oli salvestus Narva-Jõesuus. Seda saadet saab näha 3. augustil.
- Järgmised salvestused on 27. juulil Vormsi saarel ja 4. augustil Võrumaal Kuperjanovi jalaväepataljonis.
- Pilte ja videoid salvestustest saab vaadata Maalehe veebileheküljel www.maaleht.ee.
- Iga salvestuse lõpul loositakse kingitusi. Viimasel salvestusel 4. augustil loositakse välja Maalehe aastatellimus ning City Motorsilt uue Dacia Dustleri kasutusõigus aasta lõpuni.