„Kuigi arvudest võib jääda mulje, et looduskaitsealune pind on Eestis aastaga oluliselt kasvanud, on tegelikud muutused looduskaitse statistikas olnud väikesed,“ selgitab Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Reigo Roasto. „Enamik muutustest olid tingitud olemasolevate kaitsealuste objektide kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmistest ning piiride täpsustusest. Ka värskelt loodud Alutaguse rahvuspark koosneb juba varem kaitse all olnud aladest.“

2018. aasta lõpu seisuga on meil looduskaitsealasid 172, maastikukaitsealasid 153, kaitsealuseid parke ja puistuid 541, hoiualasid 325, püsielupaiku 1461, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1095.

Kohalikest omavalitsustest on kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal Ruhnu vallas (66,1%), järgnevad Kihnu (64,8%), Kuusalu (52,2%) ja Viimsi vald (51,1%). Kaitstavat territooriumi ei esine üldse Kohtla-Järve linnas. Õige vähe (0,1%) on kaitstavaid objekte Sillamäe linnas, Maardu linnas ja Narva linnas. Narva linna piiridesse ei ole arvestatud Narva jõge ja sellel paiknevaid looduskaitselisi alasid.

Keskkonnaagentuur koostab igal aastal statistilise ülevaate looduskaitse objektide kohta. Selles antakse tekstiline ja arvuline koond kaitsealustest objektidest ja nende paiknemisest maakondade kaupa.

Kaardiloo „Looduskaitse arvudes — 2018“ leiab aadressilt: https://arcg.is/TPmnX