Foto: Madis Must

Kuigi seisukohti väljendati istungil erinevaid, tabas asja üht tuuma, mis aitaks aruteluga edasi liikuda, kõige paremini Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

"Kas lipumärgi puhul on tegu tarbijate eksitamisega või mitte? Oleme oma nõukogus asja tõsiselt arutanud. Kuna meil on liikmeteks nii toidu esmatootjaid kui ka tööstused, pole konsensust lihtne leida. Seega tuleb võimaliku eksitamise kohta kõik korralikult välja uurida. Siis saab otsustada, kas on tarvis mingid meetmed kasutusele võtta," ütles Tõnissoo, kes kiitis lipumärki, pidades seda üheks kõige geniaalsemaks turundusvõtteks.

Seni on läbi viidud mitu uuringut selle kohta, kuidas tarbijad lipumärgist aru saavad, ent tulemused on metoodika tõttu üksteisest erinenud ning kõigi poolt tunnustatud statistika puudub.

EPKK annab välja Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärki, mis tähistab kodumaise põhitoorainega ning edukalt komisjoni hindamise läbinud toodangut. Kodumaise tooraine kasutamise kohustuse puudumine ongi see, mida lipumärgile ette heidetakse.

Arutelu algatanud veisekasvataja Kaupo Kutsari sõnul oleks tema rahul siis, kui lipumärgi ning pääsukesemärgi tähendus oleks omavahel vahetuses. Nimelt ei ole tema arvates rahvuslind nii tugev sümbol kui rahvusvärvid.
Foto: Tiit Blaat

Vaidlus jätkub kohtus

Kuna Kutsari ja Potisepa vaidlus näib lähiajal jätkuvat kohtus ning keskendub sellele, kas Toiduliidu juhi au teotati või mitte, tasub teada, mida arvavad lipumärgi kasutamisest teised organisatsioonid, kellest võiks sõltuda, kas lipumärki tulevikus mingisugused muutused ootavad.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ütles, et lipumärgi kasutamine on praegu igati seaduspärane ja õiguspärane ning ühe kitsa valdkonna sissetoomine tarbijakaitseseadusesse ei oleks põhjendatud.

Küll nõustub ta Kutsariga selles osas, et trikoloori kasutamise puhul on tegemist konkurentsiküsimusega.

"Me ilmselt peaksime mõtlema mitte ainult toiduainetööstuse peale, vaid tervikpildis kogu tootmise peale ehk ka sellele, millist toorainet seal kasutame. Võib-olla peaks kaaluma millegi muutmist toiduseaduse kontekstis," ütles Sooniste.

Teemat arutatud ka mujal

Kuigi Veterinaar- ja Toiduamet tegeleb eelkõige toiduohutusega, on VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul lipumärgi teema korduvalt ka nende laual olnud. Tema sõnul oleks selgust vaja, kuna nemadki tegelevad küsimusega, ega tootel olev teave tarbijat ei eksita.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna talituse juhataja Thea Palm ütles, et ülereguleerimisega nad tegeleda ei sooviks.

"Uue reegli või nõude kehtestamine ei pruugi anda seda eesmärki, mida tahetakse. Selleks, et tarbija teeks oma ostuotsused teadlikult, tähendab justnimelt nende jätkuvat teavitamist ja selgitamist. Informatsiooni on meie ümber tohutult, otsime pidevalt lihtsaid lahendusi, aga paraku neid pole," ütles Palm.

Kas muutus tuleb Euroopast?

Lipumärgi kasutamise korda võib muutuse tuua 2020. aasta aprillis kogu Euroopa Liidus rakenduv vabatahtlike päritoluviidete määrus.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev rääkis, et kuna teemat puudutavad arutelud on Euroopa Komisjonis kulgenud keeruliselt, on määruse kohaldamist juba ka edasi lükatud. Näiteks suhtuvad erinevad huvigrupid lippude ja kaartide kasutamisse päritoluviitena erinevalt.

Määrusega peab kaasas käima ka rakendusjuhend, mis peaks Euroopa Komisjonis valmima vähem kui aasta pärast, et tööstusel oleks aega muudatusi rakendada. Minjajev räägib aga, et kui asjad komisjonis liikuma ei hakka, asuks ministeerium järgmise aasta aprillis koostama kohalikku rakendusjuhendit, kuna määrust poleks ilma juhendita rakendada võimalik.

Miks lipumärk üldse loodi?

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rääkis maaelukomisjonile, et üheksa aasta eest, masuajal, mõeldi lipumärk välja selleks, et kohalikke tootjaid kuidagi aidata. Tema sõnul läks kampaania kohe ka suhteliselt edukalt käima. Ta rõhutas, et nad pole üheski sadadest intervjuudest väitnud ega püüdnudki väita, et lipumärk tähistab kodumaist toorainet.

"Kui sellega 2009. aastal alustasime, meil paremat mõtet ei tulnudki. Me ei osanud seda uneski näha, et üheksa aasta pärast istud nagu pihipingis ning saad selle eest peksa, et oled Eesti asja ajanud," ütles Potisepp. "Kui keegi ei tea veel märgi tähendust, on asi teavitustöö vähesuses."

Ta rääkis, et lausprotektsionismi sooviti vältida selleks, et toetada Eesti toodete eksporti, kuhu läheb 35% toiduainetööstuse kogutoodangust.
Eesti toidutööstuse suurtootjate pressikonverents
Foto: Hendrik Osula

Potisepp leiab, et uue uuringu tegemine lipumärgist arusaamise kohta oleks raha raiskamine, kuna 2020. aastal hakkab kehtima uus Euroopa Liidu määrus: "Kui see kehtima hakkab, ei ole kahtlustki, et Toiduliitu kuuluvad ettevõtted hakkavad määrust täitma. Täna täidame me tänast määrust ning kellelgi pole õigust öelda, et me seda ei tee."

Täpsemalt pole veel aga teada, mida määrus nõudma hakkab.

"Tõsine arutelu viiks asja edasi, milleks me kindlasti ka valmis oleme. Siiamaani ei ole Toiduliitu tulnud aga ühtegi tõsist ettepanekut, mille asemel loeme teema kohta hoopis meediast ja Facebookist, mis minu meelest ei ole normaalne olukord," ütles Potisepp.

Märke on liiga palju

Kaupo Kutsar leiab, et põllumehed on hästitoimiva märgi alt välja jäetud ning see on aastatega kohalikule põllumajandusele kahju toonud.

"Meil on praegu nii palju märke," ütleb Kutsar ning näitab ekraanil 35 erineva toodetel kasutatava märgi pilti. "Eristub aga üks märk, Eesti lipp. See on märk, mis on igale eestlasele emapiimaga kaasa antud."
Foto: Argo Ingver

Kutsari sõnul on tema tegevuse eesmärk olnud see, et rahvusvärve kasutataks kõigile arusaadavalt, ent kompromissiks Toiduliiduga ta valmis ei ole.

Foto: Madis Must