Kuigi juttu tehti viirusest, oli terve kiri kui üks suur rõõmupurse.

“Gripiviirus on selle kõrval tühine, sest gripi vastu on vaktsiine ja see on mööduv,” väitsid Valga segakoori Rõõm võistkonna nimel Tiina Tättar ja Rainis Uibo. “Teie levitatav viirus on aga äärmiselt nakkav, kiiresti leviv ja igipõlise kestvusega.”

Jutt käib Tartu teatemaratonist, kus Rõõm plaanib järgmisel aastal mitme võistkonnaga osaleda. Igatahes võistlusjärgses proovis sellest juttu tehti.

“Kõige imelikum on veel, et vaatamata nakkusele oleme teile väga tänulikud sellel võrratul üritusel osalemise võimaldamise eest!” jätkus kiri. “Saime hulgaliselt mitmesuguseid emotsioone, vaheldusrikast talveilma ja sportlikku pingutust nautida.”

Kiip rikkus peo

Maalehe toel võistelnud teisel võistkonnal EnJaErMa nii hästi ei läinud. Neid finišiprotokollist ei leia. Lisaks tuleb kiibi kaotamise eest ilmselt ka trahvi maksta.

“Nimelt suutsime Kuutse teatevahetuse ajal suure sagimise käigus kaotada oma tillukese valge ajavõtukiibi,” selgitas Martin Talvik. “Alles Palus märkasime, et meie võistlejal on jala ümber ainult punane takjapael.”

Võistlus siiski lõpetati, seda meeskonna nr 66 järel.

“Seega tuleks meie ajaks 4:40.35 pluss kuni 1 minut, mis oleks iseenesest kiirem kui võistkonnal Peaministri Tagatuba, nii et algul välja öeldud eesmärk sai täidetud, olgugi et seda pole võimalik ametlikult tõestada.”

Natuke negatiivset veel: teatevahetusalades valitses paras segadus, seda eriti alguses, kui tulid meeskonnad, kes olid võistlemas esimeste kohtade pärast.

“Sõideti üle konkurentide suuskade ning oli ka kukkumisi,” kirjeldas Talvik. “Aga mida harrastajalikumaks muutusid osalejate ajad, seda sõbralikumaks muutus ka õhkkond teatevahetusalades.”

Kui kiibi kaotamine, keerulised ilmastikuolud ja võidu peale sõitjate rabelemine välja jätta, olid EnJaErMa muljed vägevad. “See oli suurepärane kogemus ning kindlasti väärt kordamist,” hindas Talvik. “Väga armas oli ka Maalehe mütside all sõitvate meeskondade kokkuhoiduvustunne. Stardis sai teistele edu soovitud ning rajal teineteist tagant utsitatud.”

Lisaks Rõõmule (koht 132) ja EnJaErMa-le (kiip) olid Maalehe algatusel rajal Otepäält pärit Kasepakk (48.) ning Palupera Külade võistkond, kes n-ö omadest parimana saavutas 41. koha.

Grüne Fee, kus tegi kaasa ka aasta põllumees 2012 Raivo Külasepp, tuli üle lõpujoone 99na.

Viisakalt viimaste hulgas

Maalehe enda võistkond lõpetas 145. kohal. Vaeva, mis selleks näha tuli, kirjeldas ankrunaine Astrid Lepik nii:

“Minu rajaleminemise hetkeks oli lumesadu juba nii tugev, et nullis hommikuse lustilise libisemise,” kõneles ta. “Pidamisega oli endiselt kehva, andis ikka korralikult tagasi. No kaua sa ikka käte jõul liigud, eriti kui käed on nõrgapoolsed...”

Lepiku sõnul oli ka neid, kel määrimine kümnesse läks või kes lihtsalt võimsad olid. “Reipalt soovisid nad aeglasemalt liikujaile ja hädasolijaile jõudu!”

Ankrunaine seda lõbu endale lubada ei saanud. “Tõusud olid ikka väga vaevalised. Joostes oleks ilmselt kiiremini edasi saanud. Aga suusamaraton ju!”

Ühel hetkel jõudis Lepikule järele n-ö lõõgastussõitu teinud kolmanda vahetuse mees Ingmar Muusikus. “Ta üritas ergutada ja juhendada, mu suusatehnikat parandada. Aga kuna libisemine-pidamine ja lihasväsimus töötasid mulle vastu, polnud sestki enam palju abi.”

Samas, nagu suusagripile kohane, põdes ka Astrid Lepik seda õnneliku näoga.

Maalehe õnnelik esindus: vasakult Astrid Lepik (Aialeht.ee),  Ingmar Muusikus (looduskülg), Jana Rand (Targu Talita) ja  Algis Sepp (ajakirjaniku vend).