MAALEHT SIBERIS | Supergiid Kuno Raude, kelle hobiks on ... monumentide rajamine
„Siber on mu südames seitsmendast eluaastast, mil mind koos vanaemaga toonasesse Verhne-Ussinskisse küüditati,” mainib Raude, kes täna on juhtimas Maalehe Siberi reisi.
Kaheksa aastat Siberis veetnud mees jõudis eelmisel aastal oma ammumõeldud unistuse täitumiseni, Verhneussinskisse monumendi rajamiseni. 15. mail 2018 avatigi Verhneussinski kalmistul mälestuskivi kirjaga "Eesti elanikele, kes küüditati ja surid Ussinski rajoonis". Kivil on 51 nime. Monument on teadaolevalt esimene Siberis olev mälestusmärk seal küüditatuna surnud eestlastele. Muuseas, veel praegugi olla nimekuju muutnud Verhneussinskis alles see katuseta hoone, kus Raude ja ta vanaema elu võõrsil algas.
Arhitekt ja endine riigikogulane Raude tegutseb Maalehe Siberi reisidel giidina ehk elava Siberi entsüklopeediana, võludes, kas enese teadmistest või siis arvukate tuttavate abiga välja infot, mida tavagiidid ei paku. Olgu selleks siis müüdid legendaarsete Stolbõ sammaste ja nendega seotud juhtumiste kohta, või siis rohke info Eesti ja Siberi ülisuurtest seostest, mis tipnevad senini aktiivset eestlust edendavate seto küladega Krasnojarski krais.
Ilma Raude töö ja tegevusta ei oleks meil taastatuna olemas ei Rakvere vabadussammast ega mitte ka Lurichi kuju Väike-Maarjas. Lisaks on ta töiselt seotud Pärnu Vanapargi riikluse taastajate monumendiga. Samuti Sinimäel asuvate piirikaitsjate ja Flaamide mälestusmärkidega, lisaks Mehikoormas Harald Riipalu mälestuse jäädustamisega.
„Talle meeldib luua keskkonda meie ümber. Sedamoodi tahab ta maailma paremaks muuta,” kirjutas oma vanaisa Kuno Raudest lapselaps. Maalehe Siberi reisi lõppedes võtab Raude aga osa me reisiseltskonnast kaasa, et suunduda taas lapsepõlveradadele Verhneussinskisse. Maalehe reisiseltskonnast leiab nimelt teisigi sealkandis oma nooruse veetnuid ja nende sugulasi.
Maalehe Siberi reisidest saab pikemalt lugeda me reisiblogist.
