Mahetootjad võiks kogu Eesti ära toita
Võrtsjärve veerel luha ja soise maaga ääristatud kunagise asunikutalu metsas kasvab huvitavaid puid – lehiseid, viirpuid ja seedreid. Ning saja-aastased saared, mille järgi on talu oma nime saanud – Saariku.
Põldudelt on vili koristatud ja ka kuivatatud tänu uuele kuivatile, kuhu mahub korraga 18 kantmeetrit seemet.
“Saak on maheda kohta keskmine,” arvab Saariku talu peremees Arvo Klein, omaaegse kuulsa maadleja Martin Kleini pojapoeg. Ta ütleb, et üldiselt võib tänavuse viljasaagiga rahule jääda.
Müüvad, mida söövad
Praegu käib talus kartulite sorteerimine. Pool on võetud. Kartulit on maas kaks hektarit. Ise värvi kottidesse pakitakse eri sordid ning saak jõuab TÜ Eesti Mahe kaudu ökopoodidesse. Osa ostetakse ära otse kodust. “Kõike saab toota mahedalt ja müüa ka, kui hästi tahetakse,” ütleb peremees.
Talu perenaine, TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein ütleb, et mahetootmine on traditsiooniline tootmine, põllumajandus, mida on kogu aeg viljeldud, ja vanavanemad tootsid just niimoodi.
Peremees lisab, et ega see traditsioon kadunud ka nõukogude ajal. “Kuigi mahedaks seda ei nimetatud, oli kõigil, kes maal elasid, oma maa, kus toitu kasvatati,” räägib ta. “Meie sööme ise kõike seda, mida teistele pakume.”
Piima toovad nad mahetalust, mis asub seitsme kilomeetri kaugusel. Nende toidulaual on peaaegu kõik mahetoit, lisaks ulukiliha, mida peremees metsast hangib.
“Meil olid ka lüpsilehmad, aga soos lehm piima ei anna,” märgib perenaine. “Lüpsilehmadele peab kultuurkarjamaa olema.”
Perenaise sõnul on nende talul rohumaad, kus ei pea lammast ega nõudlikumaid lihaveiseid – limusiini või aberdiini. Aga hereford sobib sinna hästi.
Ussidega võidu
Maad on talul saja hektari ümber, umbes sama palju on ka lihaveiseid. Nii et veise kohta tuleb hektar maad. Lehmadel on numbrid – 57, 83… Ainult üks on Manni. Perenaine teab täpselt, kes on mis number.
Saariku talu on osa “sõprade seltsingust”, mis tähendab, et osa tehnikast on kasutuses kolme talu peale. Ühiselt tehakse hooajatöid, näiteks silo. Säga-Aaviku peremees niidab, Ennuvariku talu pressib ja Saariku talu kiletab. Igal talul on oma traktor. Masinate ostmiseks on taotletud PRIAst investeeringutoetusi. Perenaine osutab oraseäkkele, mis on tema sõnul mahepõllumajanduslikus viljakasvatuses põhiline tööriist.
“Koostöö on olnud algusest peale,” räägib perenaine. “Meie, talude naised, oleme kõik klassiõed.”
Miks on mahetoodangu hind ökopoodides nii kõrge, kuigi selle kasvatamiseks ei pea kasutama kalleid taimekaitsevahendeid ega väetisi?
Perenaine lausub resoluutselt, et kõigepealt peaks tegema põhitõed selgeks: “Kui kahjur tuleb peale, siis on saak tema oma. Mahetootmises on saagid teised ja kahjustusi on rohkem, mahedad taimekaitsevahendid on ennetava iseloomuga.”
Kõige rohkem teeb kahju öölane, kes närib ja kahjustab nii kartulit kui köögivilja mulla piirilt. Kui öölane on oma töö teinud, siis enda tarbeks see köögivili kõlbab, aga poodi mitte.
Ta ütleb, et näiteks pool porgandisaagist läheb praaki, loomadele.
Kartulist läheb 30% söögiks, 30% seemneks ja ülejäänud praagiks. “Aga see on normaalne, sest miks mina peaksin sööma seda, mida uss ka ei taha,” arvab Tiia Klein.
TÜ Eesti Mahe kaubabuss tuleb Viljandimaale korra nädalas ja võtab kauba peale. Tellimine käib interneti teel, tellimuste tabeli järgi pakib perenaine kaubad.
Hinnast rääkides selgitab perenaine, et kodust müües on mahetoodangu hind sama mis tavatoodangul, aga poodides on hind kõrgem, sest juurdehindlus on ebaproportsionaalselt suur.
Soomes nägi ta, et taluniku osa lõpphinnast on mitu korda suurem. Samuti katavad Eesti toetused vähem kui need, mida saavad Euroopa ametivennad. Perenaise arvates on Eesti nii väike, et kogu riik võiks oma rahva mahedalt ära toita.
- Mahetootja
Saariku talu, Viljandimaa
Triinu Schneider, Hiiumaa
Ivar Rosenbergi Väikeroosu talu, Võrumaa
- Mahetoode
OÜ Kaks Meistrit, kitsepiimast toorjuust soolvees
Pajumäe talu, mahe koor 35%
Anfang OÜ, mahe speltanisupüül
OÜ Estonian Spirit, viin Moe Mahe 1886, 40% vol
Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
PARIM MAHEETTEVÕTE
Saariku talu Viljandimaal
- Omanikud Tiia ja Arvo Klein.
- Asukoht: Sooviku küla, Tarvastu vald, Viljandimaa.
- Mahetootmine aastast 2002.
- Maad kasutuses ca 100 ha.
- Mahe kaer, talinisu, oder, suvinisu, rukis, tatar, köögivili.
- 90 herefordi tõugu lihaveist, hobune, kanad.
- Peamised müügikanalid: TÜ Eesti Mahe, tõuloomade müük teistele tootjatele, köögivilja otsemüük, O.T.T (MTÜ Otse Tootjalt Tarbijale)
Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
AIRI VETEMAA
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht
Tarvastu Saariku talu pälvis esikoha kui professionaalne tootja. Tegu on heal tasemel mitmekesise tootmisettevõttega, kus on nii taime- kui loomakasvatus ning kus tähtsustatakse toodangu head kvaliteeti.
Pere on sisulise mahepõllumajanduse huvi ja heade teadmistega. Samuti ollakse väga avatud koostööle teiste maheettevõtjatega, näiteks tehakse ühiselt põllutöid − üks pere niidab, teine rullib ja kiletab jne.
Sellise koostöö puhul ei pea iga ettevõtja üleliia palju tehnikasse investeerima. See võimaldab majanduslikult paremini toime tulla ja areneda. Tegeldakse ka köögivilja maheseemnekasvatusega.
Kogu toodang jõuab mahedana tarbijani, näiteks liha Märjamaa Lihatööstuse kaudu, teravili Eesti veskitele ja ekspordiks, köögivili mahekauplustele ja otse tarbijale.
Tiia Klein on ka ühiskondlikult aktiivne, ta on Tulundusühistu Eesti Mahe juhatuse esimees.
Mahetootmise pindala on Eestis järjepidevalt suurenenud. Näeme, et mahetootjad arenevad, õpitakse nii oma kui ka teiste kogemustest ning suudetakse toota kvaliteetset toodangut.
Jätkuvalt on probleemiks töötlejate vähesus, mistõttu eriti loomakasvatussaadused jõuavad sageli turule tavatoodanguna. Samas võib tuua hea näitena talupidajade keskliidu ja TÜ Eesti Mahe koostöös maheda toorpiima automaatide ülespaneku Selveri ja ETK keti poodidesse.
