Tema sõnul ongi inimeste hinnangud sageli subjektiivsed. Näiteks kui lapsed lendasid pesast välja ja nende tarvis kulus vähem, hindasid inimesed oma olukorda muutumatuks.

“Aga tõsi, alla keskmise elavaid inimesi on alati rohkem kui üle keskmise elavaid,”
nendib Kuum.

Kuna ka ajakirjandus on avaldanud palju negatiivset infot, siis neil, kes ei tegele iga päev majandusega, võibki tekkida arvamus, et olukord läheb halvemaks. “Makromajanduse seisukohalt perede olukord paranes, aga neid, kes sellest osa pole saanud, on rohkem,” võtab Kuum olukorra kokku.

Lisaks näitas hoiuste suhteliselt kiire kasv, et inimestel on hirm uue kriisi ees ja seetõttu eelistatakse kulutamise asemel varusid koguda.

Tulude mõistlik kasutamine

Kindlasti ei luba inimestel end turvaliselt tunda ka kaupade pidev hinnatõus.

Tarbijahinnaindeks tõusis statistikaameti teatel mullu 2011. aasta keskmisega võrreldes 3,9%. Suurimaks mõjutajaks oli elektri, soojusenergia ja kütte 11,4% kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole.

Mootorikütuse 9% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide 3,8% hinnatõus lisasid kogutõusu kumbki veel viiendiku.

Detsembris oli inflatsioon viimase kahe aasta madalaim (3,5%). Hindade kerge languse põhjustasid pühade-eelsed alkoholi soodusmüügid ning kütuse odavnemine.

Eelmise aasta kokkuvõttes kujunes inflatsioon madalamaks kui 2011. aastal, mil see ulatus toidu kiire hinnatõusu tõttu viie protsendini.

“Kuna tulude-kulude tasakaalus hoidmine on paljudele probleem, tuleks osta neid kaupu, mis ei kalline,” soovitab Leev Kuum. “Ei pea hinnatõusuga kaasa minema.”

Tema hinnangul on kallimaks läinu asemel võimalik osta asendustoode. Näiteks kohvi hinnatõusu puhul võib üle minna odavamale viljakohvile või hoopis tee joomisele.

Jaanuarist kallinenud elektri puhul tuleks aga mõelda, kuidas seda kokku hoida, kodus ülearu põlevad lambid kustutada ja omaette nurgas üürgav teler välja lülitada.

Samas ütleb teadur, et kokkuhoiu kõrval oleks kõige parem, kui inimesed oleksid valmis rohkem teenima. “Praegu on töötuid üle 10 protsendi, kuid ettevõtetel pole kvalifitseeritud personali, keda tööle võtta,” toob ta näite. Kui inimesed õpiksid selgeks nõutud eriala või tõstaksid oma kvalifikatsiooni, siis oleks neil võimalik ka suuremat palka saada.

“Tulude suurendamine ja nende mõistlik kasutamine,” on teaduri soovitus uueks aastaks.

Rahandusministeeriumi hinnangul on majanduse hea käekäigu tõttu palgakasv viimased poolteist aastat ületanud inflatsiooni, mis tähendab, et inimeste ostujõud hakkab suurenema. Samas ostujõu kriisieelse taseme saavutamiseni läheb veel aega.

Elekter veab hinnatõusu

Alanud aastaks oodatakse mullusega sarnast mõõdukat majanduse, hindade ja reaalpalga kasvu ning tööjõupuuduse vähenemist.

Elektrituru avanemise tõttu võib Eestis inflatsioon aasta alguses ajutiselt kiireneda pea nelja protsendini.

Soojuse hinnatõusu pidurdumine ja stabiliseeruv kütuse hind kompenseerib elektrituru avanemise mõju. Seetõttu võib alanud aasta kokkuvõttes rahandusministeeriumi hinnangul oodata hinnatõusu alanemist 3,5 protsendini.

Eesti Panga prognoosi kohaselt avaldab aasta esimeses pooles tarbijahindadele mõju kallinenud elekter, kuid ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus.

Teisel poolaastal inflatsioonitempo aeglustub, seda eeldusel, et toormete hinnasurve leeveneb.



TOIDUKAUBAD

Hinnamuutus

(2012. dets võrreldes aasta varasemaga)

Kurk (pikk, import) +70%

Pakendatud viinerid +50%

Lahtine mugulsibul +43%

Kanamunad M (kodumaised) +34%

Banaan +28%

Lahtine porgand +26%

Kodune hakkliha +18%

Tomat (import) +18%

Õun (import) +8%

Juust (25−27%) +4%

Keeduvorst +1%

Või 0%

Hapukoor (20%, kiles) –2%

Rukkileib −4%

Sai −4%

Piim 2,5% (kiles) −5%

Suhkur −6%

Broiler −6%

Nisujahu −6%

Kapsas −8%

Kondiga sealiha −14%

Lahtine kartul −20%

Õun (kodumaine) −22%

Allikas: EMOR