Me ei ole tõprad, ajame vaid oma äri!
Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand on seda meelt, et tihti üks pool ei taju teise poole huvisid, kuigi kõik peaksid lõppkokkuvõttes lähtuma oma tegevuses tarbija huvidest.
Ärihuvide järgimine ei tohi välistada ausust
„Me peame tegema küll äri, aga me ei tohi olla tõprad,” ütles Vihand välja tõdemuse, millest tema hinnangul peaksid kõik kaubandusorganisatsioonid lähtuma. „Samas ei saa kaupmees kõikide hinnatõusu taotlustega nõus olla. Kui oleksime, oleksid toidu esmatarbekaupade hinnad praegu poodides vähemalt 10% kallimad kui praegu.”
Tema sõnul on tarbijal selged eelistused, millest kaupmees peab lähtuma – kauba valik, selle värskus, kodumaisus, soodne hind ja kaupluse ligipääsetavus. Ennekõike lähtub ostja hinnast – kui ikka kõrvuti asetsevates poodides on kilepiim ühes paar senti odavam kui teises, siis valitakse see esimene pood ka teiste kaupade ostuks. Teine selline oluline hinnaindikaator, mille järele poode valitakse, olevat Vihandi sõnul suhkur.
Eesti toidukaubanduse turu eripära seisneb selles, et siinsel turul ei ole domineerivat kaubandusketti – on palju suhteliselt võrdsete turuosadega. „Kaubandus ei ole mingi eriliselt kasumlik ära, nagu sageli ekslikult arvatakse,” kinnitas Jaanus Vihand. „Konkurents sööb selle vähesegi kasumi ära ja nii toimetabki suurem osa kaubanduskette 0-kasumi piiril.”
Tarnetingimuste täitmine poodidele oluline
Eesti turg on väga väike, näiteks ainuüksi Soomes on sealse turuliidri Prisma aastane käive üle 2,5 korra suurem kui Eesti toidukraami jaekaubanduse turg kokku. Sestap nendib Vihand, et laieneda soovivatel tootjatel tasub seda teha ekspordi suunal, sest siseturg on täis ja arenguruum ahtake. Pigem jääb inimesi vähemaks.
Kui riiulis jäävad kohad tühjaks ja seda pidevalt, jääb kaubandus ja lõppkokkuvõttes ka põllumajandustootja aastas ilma miljonitest eurodest. Sellepärast kaubandus tarnekindluse ja kaubakoguste stabiilsuse eest nii kiivalt võitlebki, selgitas Vihand.
Heade tavade koostamise protsessi on Vihandi sõnul venitanud eelkõige mõned mõisted, näiteks vastutus äririski eest, kus võib ette tulla valesid tõlgendusi, põhjendatud nõudmise kui mõiste hägusus – mis on ähvardamine ja mis äriläbirääkimiste loomuldane osa. Ka võrdsuse printsiip ja manipuleerimine lepinguga peab olema selgelt sõnastatud. Muidu tekivad niikuinii vaidlused, kas see või too leppetrahv oli õigustatud, kas trahvi suurus pole mitte ülemäära suur jne.
