Merevalvekeskus: oleme pildil siis, kui midagi halvasti on
Merevalvekeskus, ametliku nimega JRCC Tallinn, sai juuli algul kõva sauna, kui kaater Miidurannas kividele läks. Inimesed küsisid ja uurisid, kuidas piirivalve silme all sai midagi sellist juhtuda. Olete nüüdseks jõudnud juhtumit analüüsida?
Meie töö juurde käibki see, et oleme pildis siis, kui midagi halvasti on, kuigi tööd teeme ju 24/7. Kaatri juhtumist rääkides, siis muidugi oleme seda analüüsinud nii keskuses, ametisiseselt struktuuriüksuste vahel kui ka ametkondade vahel. Viimati oli teema arutlusel sel nädalal ning lisaks muule otsustati, et võtame ette väiksemad õppeharjutused, et analoogsetel juhtudel oleks abi tagatud.
Täna on juhtkond selgelt öelnud, et edaspidi on kaatritel õigus vajadusel pukseerida, kui tingimused seda võimaldavad.
Nii et edaspidi samasugune asi ei kordu?
Merel pole kunagi täpselt samasugust olukorda. Ilm, inimesed, alused - kõik on erinevad.
Millised inimesed Tallinnas piirivalvesadamas asuvas merevalvekeskuses töötavad? Kas merel olijad võivad olla kindlad, et kõne vastuvõtja oma soojas toas saab aru, mida tähendab olla mootoririkkega tormisel merel?
Merevalvekeskuses töötab 18 inimest ja üksuse eripäraks on väga püsiv isikkoosseis. Siit minnakse pigem pensionile, kui niisama kuhugi mujale. Ühe inimese põhjalik väljaõpe võtab üldjuhul viis aastat ja ei ole mingit võimalust, et lihtsalt keegi tänavalt võiks tulla ja tööjärje jooksvalt üle võtta.
Kõigil töötajatel on kauaaegne päästetööde koordineerimise kogemus, nad käivad rahvusvahelistel koolitustel ja osalevad õppustel, kõigil on praktiline merekogemus.
Oleme sõitnud laevadega kaasa, et näha, kuidas reaalselt neil tegevused toimuvad, osalenud erinevates operatsioonides, et õnnetuste puhul oleks olukorrast parem ülevaade.
