Vallo Kruuser

Matkal tahavad kodanikud nii oma kui kaamerasilmaga jäädvustada ohtu sattunud looduskeskkonda, mida tselluloositööstus nii otseste (vajadus vee järele ja ligi 100 ha suurune tehaseala) kui kaudsete mõjudega (puiduvajadusega kaasnev metsaraie) tundmatuseni muudaks.

Otse Tartu linna külje alla kavandatav tehas vajaks ligi seitse korda rohkem puitu kui praegune Kunda tselluloosivabrik kasutab, leiavad looduskaitsjad. "Selle rajamine mõjutaks oluliselt nii Eesti metsa- kui veeressursse. Tehas vajaks 3 miljonit tihumeetrit puitu aastas – pea kolmandikku meie viimaste aastate raiemahtudest – ja hakkaks Emajõe vooluhulgast kasutama ligi 1,5 protsenti. Kusjuures 10% veest läheks tootmise käigus kaduma ja ülejäänud vesi lastaks peale puhastamist jõkke tagasi. Nõnda jõuaks see Peipsi järveni välja, mõjutades nii kolmandikku Eesti vesikonnast. Sellise suurtootmise pikaajalisi mõjusid meie looduskeskkonnale pole võimalik ennustada. Avarii korral oleks reostus pöördumatu," teatas kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA).